Uudised

Tartu Ülikoolis algas sel õppeaastal programm «Talendid Tartusse!», millega pakutakse sajale andekale Eesti noorele ahvatlevaid lisaõpivõimalusi. Kolme kõige tublimat noort toetatakse õpingute ajal 10 000 euro suuruse stipendiumiga. Õppeprorektor Aune Valgu sõnul püütakse programmi abil tuua Tartu Ülikooli senisest veel rohkem andekaid üliõpilasi ja pakkuda neile atraktiivseid õppimisvõimalusi.

Juba päris noores eas teadsin, et soovin töötada just turismisektoris. Esimene kokkupuude selle valdkonnaga tekkis keskkoolis, kus meile õpetati valikainena turismi ja hotellimajanduse aluseid. Õppe käigus külastasime ka Tallinna hotelle ja meile tutvustati eri ametikohti. Need külastused veensidki mind, et hotellimajandus on minu jaoks just see õige.

Kui juba õppida, siis ikka oma südame, mitte ratsionaalsete, „õigete” valikute sunnil, kirjutas Tartu Ülikooli vilistlane ja reporter-toimetaja Sarah Adamson Eesti Päevalehes. „Aga kes sinust siis tulevikus üldse saab?“ küsis mult esimesel ülikooliaastal hambaarstiks õppima läinud klassiõde. „Kas sa ei ole mõelnud mingit päris asja õppida? Ehk tasuks mõelda …“ ütles mu muusikust sõbra isa talle.

11. septembril anti kolmele silmapaistvale esmakursuslasele üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse stipendium, mis on mõeldud programmis „Talendid Tartusse“ osalejatele. Kokku hakkab programmi käigus eriõpet saama 44 talendikat noort. Tartu Ülikool pakub programmiga „Talendid Tartusse“ võimekatele Eesti noortele eneseteostuseks tavalisest mitmekesisemaid õpivõimalusi. Kolmele parimale makstakse kolme aasta jooksul stipendiumi 220 eurot kuus. Üliõpilastel on võimalus juba esimesel kursusel tavaliste õppeainete kõrval osaleda projektides või arendada oma õpetamisoskusi.

Eestis on väga palju häid koole, tublisid õpetajaid ja suurepäraseid õpilasi, kuid endiselt kaks erinevat koolisüsteemi, millega me taastoodame segregatsiooni, leiab Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor ja projekti RITA-ränne lõimumistöörühmade koordinaator Margus Pedaste.

Üleülikooliline praktika vahendamise keskkond Futulab pakub nii organisatsioonidele kui ka Tartu Ülikooli vilistlastele võimalust leida motiveeritud praktikante ja töötajaid enam kui 13 600 üliõpilase seast.

Ehkki seni on arvatud, et töökäte nappust Eestis aitab leevendada vaid välistööjõud, ei ole see ainus tee. RITA-ränne projekti värskes aruandes leiti, et tulevikus ei sõltu Eesti tööturg ulatuslikust sisserändest. Üks lahendus on üleminek ühtsele Eesti koolile, mis aitab paremini lõimuda ja tööturule jõuda siin juba elavatel eesti keelest erineva emakeelega noortel.

Eesti ei pea sõltuma tööjõu sisserändest, kui panustada siin elavate inimeste lõimumisse, kirjutab RITA-rände projektijuht Tartu Ülikooli professor akadeemik Tiit Tammaru.

Sooline palgalõhe põhjustab rikkuselõhet ja see omakorda viib tulevikus ebavõrdsete pensionideni, selgus Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste detsembris lõppenud uurimisprojektist „Meeste-naiste sissetulek ja rikkus“ („InWeGe – Income, "Wealth, Gender“). Projekti juht, Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise õppetooli juhataja Jaan Masso rääkis, et kui naistel on madalamad palgad, siis tõenäoliselt nad ka säästavad meestest vähem ning nende pensionivarad on väiksemad, mistõttu kandub praegune palga- ja rikkuselõhe teravalt pensioniikka.

Jaanuaris 2021 alustas sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaanina makroökonoomika kaasprofessor ja teadur ning majandusteaduse doktoriõppe programmijuht Lenno Uusküla. Dekaan Raul Eamets avaldab tänu senisele prodekaanile Kirsti Akkermannile, kes soovib edaspidi süvenenumalt teadustööle ning kliiniliste psühholoogide kutseaasta arendamisele pühenduda: „Tänan Kirstit tehtud töö ja panuse eest valdkonna teadus-arendustöö juhtimisse ning soovin jaksu jätkuvalt südikaks kliinilise psühholoogia eriala edendamiseks.“.

Tartu Ülikooli õigusteaduskond alustab jaanuaris Tartus rahvusvahelise õiguse vestluste sarjaga. Esimene vestlus teemal „Rahvusvaheline õigus Bideni administratsioonis“ toimub 13. jaanuaril kella 17.00–18.00. Vestluste sarja eesmärk on kutsuda teadlasi ja õppejõude ning praktikuid nii Eestist kui ka välismaalt rääkima rahvusvahelise õiguse eri aspektidest. Sõltuvalt asjaoludest korraldatakse vestlused kas auditooriumis või veebis.

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile kokku 1,2 miljonit eurot regionaalse kõrgharidusõppe tugevdamiseks. Tartu Ülikoolile eraldati 600 000 eurot õppe tugevdamiseks Narva, Pärnu ja Viljandi kolledžites. Tallinna Tehnikaülikool sai 400 000 eurot regionaalse kõrgharidusõppe tugevdamiseks Ida-Virumaal ja Saaremaal ning Tallinna Ülikool 200 000 eurot Haapsalu kolledži toetamiseks.

11.–29. jaanuarini saavad Tartu Ülikooli üliõpilased ja vilistlased kandideerida mentorlusprogrammi. Viiendat aastat toimuva programmi eesmärk on anda osalejatele võimalus õppida tippspetsialistidest ja -juhtidest vilistlastelt, viibida inspireerivas õpikeskkonnas ja tugevdada kogukonnatunnet ülikoolis.

Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor Oleme ikka veel erilises olukorras. Eksameid tehakse suures mahus veebis ja koroona ei näita leevenemise märke. Praegust seisu hinnates oleme otsustanud, et kevadsemester algab suures mahus veebipõhiselt. Auditooriumis võib teha praktikume, mida teisiti korraldada ei saa. Kevadise kogemuse põhjal kinnitame üle, et selle otsusega ei lükata õppetöö algust märtsini edasi. Õppetöö algab veebruaris, kuid teistsuguses vormis.

15. jaanuaril toimub veebikonverents "Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile", kus tutvustatakse kolmeaastase RITA-RÄNNE uuringu tulemusi.

Mis ajendas mind õigusteaduse erialale kandideerima ja miks kõnetas mind just sessioonõpe? Puutun õigusega kokku iga päev, sest töötan ajakirjanikuna. Juriidiliste nüansside mõistmine on selles ametis ääretult oluline, kasvõi selleks, et aru saada keeruliste kriminaalasjade menetluslikust poolest ja kohtupidamise loogikast. Aga loomulikult polnud Tartu Ülikooli õigusteaduskonda kandideerimise eesmärk pelgalt enesetäiendamine praeguse ameti tarvis, vaid kindlam vaade tulevikku, mida see eriala kahtlemata pakub.

Tartu Ülikooli värske lõpetanu Harry Puusepp kirjutas sellest, kuidas ta jõudis õigusteadust õppima ja kuidas see kõik välja nägi. Olen nüüdseks lõpetanud Tartu Ülikoolis õigusteaduse bakalaureuse- ja magistriastme sessioonõppe ning ütlen omast kogemusest: kui sind miski huvitab, siis õpid sa seda hoolega. Kummalisel kombel on minu õppimissoov aastatega kasvanud, mitte kahanenud. Nii juhtub inimesega, kes saab järjest rohkem teada, mida ta veel ei tea.

Pärast Vabariigi Valitsuse korraldusega tutvumist ning rektoraadi arutelu erandlike õppeolukordade üle, mille puhul kaugõppe rakendamine on väga keeruline, täpsustame kolmapäeval saadetud teadet. Suunised kehtivad kuni kevadsemestri alguseni.

Sel reedel, 12. juunil kell 11 toimub Tartu Ülikooli virtuaalne sisseastumise infopäev, kus räägitakse ülikooli vastuvõtust ja jagatakse nõuandeid edukaks kandideerimiseks. Veebis toimuval üritusel on mugav osaleda kõigil huvilistel, üritusele tuleb end vaid registreerida.

Tuleva aasta jaanuarist saab president Toomas Hendrik Ilvesest digiajastu demokraatia külalisprofessor Tartu Ülikoolis. Aasta jooksul peab Ilves loenguid üliõpilastele ja osaleb e-valitsemise alase õppe- ja teadusvaldkonna arendamises Johan Skytte poliitikauuringute instituudis.