Kristjan Vassil arutleb arvamusloos, miks on ülikoolid luure sihtmärgid ja mida peaksid lääne ülikoolid ette võtma, et oma olukorrateadlikkust parandada.
Selle aasta esimene Tartu Ülikooli kestlikkuse infokiri pöörab pilgu Ida-Virumaa poole ja tutvustab seda, kuidas ülikool toetab piirkonda õiglasel üleminekul.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste õppekava esimese aasta magistrant Eva Maria Õunapuu püüab olla eeskujulik üliõpilane ning asju pigem ette ära teha. Sageli nõuab see suurt pingutust, kuna lisaks õppimisele töötab ta ka advokaadibüroos juristina.
Reede, 15. märtsi südaööni saab kandideerida Tartu Ülikooli võõrkeelsesse magistriõppesse. Võõrkeelsesse bakalaureuseõppesse saab avaldusi esitada kuu aega kauem ehk 15. aprillini.
Rakendusuuringute keskuse eksperdid on kogunud viimastel aastatel Eesti eri piirkondadest kogemusi, mille abil toetada nüüd Ida-Virumaa omavalitsuste energia - ja kliimakavaga seotud tegevuse planeerimist.
4. märtsil Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimunud infopäeval tutvustati Ida-Virumaa õpetajatele ja koolijuhtidele täiendus- ja ümberõppe ning keelelähetuse ja -praktika võimalusi, et toetada neid eestikeelsele õppele üleminekul.
Maikuus, kui loodus ärkab ja toomepuud Tartus õitsele puhkevad, ootame kõiki Pärnu kolledži vilistlasi osalema Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulekul „Tagasi ülikooli”.
15. märtsil kell 10.15 kaitseb Anastasia Sinitsyna majandusteaduste erialal doktoritööd „Links between segregation processes on the labour and housing markets: evidence from Finland“.
Neljapäeval, 29. veebruaril toimus ülikooli raamatukogus ja üle terve Tartu linna Tartu Ülikooli lahtiste uste päev, millest võttis sel aastal osa rohkem kui 1700 Eesti noort.
13. märtsil kell 19 ootame kõiki restorani Kolhethi, kus toimub vestlusõhtu „4 samba jutud“ järjekordne kohtumine. Seekordne külaline on sõudmise maailmameister, poliitik, ettevõtja ja Pärnu kolledži vilistlane Jüri Jaanson.
Isiksuseuuringutel saadud tulemusi geeni- ja terviseandmetega kombineerinud Eestis teadlaste tulemused osutavad, et kehakaal võib mõjutada inimese iseloomujooni.
Eesti rahvas ilmus maailmakaardile enne Eesti riiki ja praegune riigipiir sai üldjoontes paika esimese maailmasõja aegu. Mõtteliselt on Eesti kaardil esile tõusnud aga just viimasel aastakümnel, mil Balti riigid ja Poola paistavad Euroopas silma Venemaa ekspertide ja Ukraina toetajatena.