Sisseastumine doktoriõppesse

Siit lehelt leiad info sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe programmidele sisseastumise kohta. Programmiti ja erialati võivad sisseastumistingimused ja nõudmised olla erinevad. Lisaks tingimustele kajastame siin lehel ka parajasti kandideerimiseks avatud konkursse.

Alates 2022/2023 õppeaastast on sotsiaalteaduste valdkonnas kaks doktoriõppe programmi, kaheksa erialaga. Sotsiaalteaduste doktoriõppe programmis saab teha doktoritööd sotsioloogia, meedia ja kommunikatsiooni, politoloogia, psühholoogia, majandusteaduse ja õigusteaduse erialadel. Haridusteaduste programmis saab valida haridusteaduse ja loodusteadusliku hariduse erialade vahel.

Ülevaate doktoriõppesse kandideerimise etappidest ja vajalikest dokumentidest leiad keskselt sisseastumise lehelt

 

Kandideerimine sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe erialadele 2024/2025. õppeaasta

01.05.2024-15.05.2024- põhivastuvõtt kõigile erialadele (kandidaadid, kes on magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandanud välisriigis)

01.06.2024-15.06.2024- põhivastuvõtt kõigile erialadele (kandidaadid, kes on magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandanud Eestis)

15.04.2024 hiljemalt lisatakse info kodulehele (kandideerimisteemad)

15.07.2024 hiljemalt tehakse vastuvõtuotsused

02.09.2024 õppeaasta algus 

Lisaks võib üksikutel erialadel toimuda vastuvõtt 1.-15. veebruaril, 15.-30. septembril või 15.-30. novembril. 

Vaata käimasolevaid konkursse

Sotsiaalteaduste programm

Haridusteaduste programm

Programmide vastuvõtutingimused ja hindamiskriteeriumid

 

Üldised tingimused:

  • doktoritöö kavand
  • intervjuu

Vastuvõtutingimuste täitmist hinnatakse punktides. Doktoritöö kavandi või motivatsioonikirja ja intervjuu eest on võimalik saada 100 punkti, millest kumbki vastuvõtutingimus moodustab kuni 50 punkti, välja arvatud õigusteaduse erialal, kus doktoritöö kavand moodustab punktisummast kuni 60 punkti ja intervjuu kuni 40 punkti. Intervjuule lubatakse kandidaadid, kelle doktoritöö kavandit on hinnatud vähemalt 70 protsendiga võimalikust punktide hulgast. Õppekohale kandideerimiseks peab ka intervjuu olema hinnatud vähemalt 70 protsendiga võimalikust punktide hulgast.

Doktoritöö kavand tuleb esitada koos kandideerimisavaldusega/teiste sisseastumisdokumentidega.

 

Erialaspetsiifilised vastuvõtutingimused:

Nõuded doktoritöö kavandi sisule ja vormile ning hindamiskriteeriumid võivad erialati erineda. Siit leiad kõikide programmi erialade tingimused ning ka kontakti, kelle poole pöörduda küsimustega.

 

Sotsiaalteadused 

Võimalik on kandideerida nii oma kui ka etteantud teemaga, 2024/2025 õppeaastal etteantud teemadega on võimalik tutvuda siin.

Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema teaduskonna poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga. Doktoritöö kavandit ja sisseastumisintervjuud hinnatakse eraldi, kummagi eest on võimalik saada maksimaalselt 50 punkti.

Doktoritöö kavand (A4-vormingus; kirjasuurus 12) peab sisaldama järgmist:
• töö pealkiri;
• teema püstitus, olulisus ja aktuaalsus;
• eesmärk, peamised uurimisülesanded ja kui see on töö eesmärgi täitmise jaoks otstarbekas, siis võimalikud tööhüpoteesid;
• teemakohase kirjanduse ülevaade, kus põhjendatakse töö eesmärgi ja uurimisülesannete täitmiseks  vajalikku teoreetilist raamistikku ja uurimismetoodika valikut ning  tuuakse selgelt välja oma uurimisnišš;
• kavandatav metoodika ja andmed, nende uudsus võrreldes varasemate uuringutega;
• uurimistöö võimalikud oodatavad tulemused, nende uudsus, publitseerimise  võimalused.
• viidatud kirjandus 
• lühike selgitus, kuidas on kandidaadi varasem akadeemiline ja/või ametialane tegevus seotud uurimisteemaga.

Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 5-8 lk. Ühese reavahega (koos kirjanduse loeteluga).

Lõplikud hinnangud (punktid) kujunevad järgmiste osakaalude alusel:
• uurimistöö eesmärgid, uurimisülesanded ning (kui see on eesmärgi täitmise jaoks otstarbekas, siis) tööhüpoteesid, nende seostamine erialakirjanduse ja uurimismetoodika valikuga (25%);
• teemakohase erialakirjanduse ülevaade (sh viidatud kirjandus), uurimistöö teoreetilise raamistiku avamine, selle seostamine kavandatava uurimismetoodikaga,  oma uurimisniši selge väljatoomine (25%);
• kavandatava uurimismetoodika ja andmete tutvustamine, uurimismetoodika valiku põhjendamine,  selle uuenduslikkus võrreldes varasemate uuringutega (25%);
• uurimistöö võimalikud oodatavad tulemused (sh võimalusel ka kavandatavate artiklite teemad), nende uudsus võrdluses varasemate uuringutega (25%).

Sisseastumisintervjuule kutsutakse kandidaadid, kes said kavandi eest vähemalt 35 punkti (70% maksimumist).

Sisseastumisintervjuu (mis kestab kuni 30 minutit) eesmärgiks on kujundada hinnang doktoritöö teostatavusele ning doktoriõpingute edukusele, arvestades ka kandidaadi varasemat erialast tausta (CV alusel). 

Vestluse käigus hinnatakse:

1) doktorandi võimekust selgelt  esile tuua plaanitava doktoritöö idee ja selle olulisemad rõhuasetused, 
2) kandidaadi motiveeritust ja võimalusi doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks, sealhulgas oskust iseloomustada oma senist õppe- ja teaduslikku tegevust ja selle võimalikku seost kavandatava doktoritööga ning üldist analüüsi-, arutlus- ja esinemisoskust.

Sisseastumisintervjuu maksimaalne punktide arv on 50. Punktid kujunevad järgmiste osakaalude alusel:
• Kandidaadi oskus selgelt välja tuua kavandata uurimistöö idee ja olulisemad rõhuasetused ning nende uudsus võrreldes varasemate uuringutega (50%).
• Kandidaadi motiveeritus ja võimalused doktoriõpingute tähtaegseks ja edukaks läbimiseks, sh kandidaadi valmisolek statsionaarseteks õpinguteks,  tema võimalused Tartus õppetööl osalemiseks, kandidaadi edasised karjääriplaanid, doktoriõppes omandatud pädevuste kasutamine edasises töös jne.(50%).

Eriala juht: Eve Parts, eve.parts@ut.ee

Võimalik on kandideerida nii oma kui ka etteantud teemaga, 2024/2025 õppeaastal etteantud teemadega on võimalik tutvuda siin.

Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema teaduskonna poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga. Doktoritöö kavandit ja sisseastumisintervjuud hinnatakse eraldi, kummagi eest on võimalik saada maksimaalselt 50 punkti.

Doktoritöö kavand (A4-vormingus; kirjasuurus 12) peab sisaldama järgmist:
• töö pealkiri;
• teema püstitus, olulisus ja aktuaalsus;
• eesmärk, peamised uurimisülesanded ja (kui see on eesmärgi täitmise jaoks otstarbekas, siis) võimalikud  tööhüpoteesid;
• teemakohase kirjanduse ülevaade, kus põhjendatakse töö eesmärgi ja uurimisülesannete täitmiseks  vajalikku teoreetilist raamistikku ja uurimismetoodika valikut ning  tuuakse selgelt välja oma uurimisnišš;
• kavandatav metoodika ja andmed, nende uudsus võrreldes varasemate uuringutega;
• uurimistöö võimalikud oodatavad tulemused, nende uudsus,  publitseerimise  võimalused.
• viidatud kirjandus
• lühike selgitus, kuidas on kandidaadi varasem akadeemiline ja/või ametialane tegevus seotud uurimisteemaga.

Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 5-8 lk. Ühese reavahega (koos kirjanduse loeteluga).

Lõplikud hinnangud (punktid) kujunevad järgmiste osakaalude alusel:
• uurimistöö eesmärgid, uurimisülesanded ning (kui see on eesmärgi täitmise jaoks otstarbekas, siis) võimalikud tööhüpoteesid, nende seostamine erialakirjanduse ja uurimismetoodika valikuga (25%);
• teemakohase erialakirjanduse ülevaade (sh viidatud kirjandus), uurimistöö teoreetilise raamistiku avamine, selle seostamine kavandatava uurimismetoodikaga,  oma uurimisniši selge väljatoomine (25%);
• kavandatava uurimismetoodika ja andmete tutvustamine, uurimismetoodika valiku põhjendamine,  selle uuenduslikkus võrreldes varasemate uuringutega (25%);
• uurimistöö võimalikud oodatavad tulemused (sh võimalusel ka kavandatavate artiklite teemad), nende uudsus võrdluses varasemate uuringutega (25%).

Sisseastumisintervjuule kutsutakse kandidaadid, kes said kavandi eest vähemalt 35 punkti (70% maksimumist).

Sisseastumisintervjuu (mis kestab kuni 30 minutit) eesmärgiks on kujundada hinnang doktoritöö teostatavusele ning doktoriõpingute edukusele, arvestades ka kandidaadi varasemat erialast tausta (CV alusel). 

Vestluse käigus hinnatakse:

1) doktorandi võimekust selgelt  esile tuua plaanitava doktoritöö idee ja selle olulisemad rõhuasetused, 
2) kandidaadi motiveeritust ja võimalusi doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks, sealhulgas oskust iseloomustada oma senist õppe- ja teaduslikku tegevust ja selle võimalikku seost kavandatava doktoritööga ning üldist analüüsi-, arutlus- ja esinemisoskust.

Sisseastumisintervjuu maksimaalne punktide arv on 50. Punktid kujunevad järgmiste osakaalude alusel:
• Kandidaadi oskus selgelt välja tuua kavandata uurimistöö idee ja olulisemad rõhuasetused ning nende uudsus võrreldes varasemate uuringutega (50%).
• Kandidaadi motiveeritus ja võimalused doktoriõpingute tähtaegseks ja edukaks läbimiseks, sh kandidaadi valmisolek statsionaarseteks õpinguteks,  tema võimalused Tartus õppetööl osalemiseks, kandidaadi edasised karjääriplaanid, doktoriõppes omandatud pädevuste kasutamine edasises töös jne.(50%).

Eriala juht: Tiia Vissak, tiia.vissak@ut.ee

Võimalik on kandideerida nii oma kui ka etteantud teemaga, 2024/2025 õppeaastal etteantud teemadega on võimalik tutvuda siin

Vastuvõtu käigus hinnatakse kandidaadi motiveeritust ja sobivust doktoriõpinguteks meedia ja kommunikatsiooni erialal.

Doktoritöö kavand (soovitatavalt 5 lk, kuid mitte üle 10 lk, ilma kirjanduse loeteluta) sisaldab:

• doktoritöö teemat koos lühikokkuvõttega uurimisprobleemist ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest;
• töö eesmärki ja ülesandeid;
• kasutatava uurimismetoodika kirjeldust;
• ootusi tulemuste suhtes (sh nende uudsus ja olulisus);
• hinnangut isiklikule valmisolekule teemaga tegelemiseks: materjali tundmine, eelneva teadustöö või erialase tööga seotus jne;
• informatsiooni töö planeeritava juhendaja/juhendajate kohta.

Doktoritöö kavandi puhul hinnatakse:
1) püstitatud uurimisprobleemi olulisust ja uudsust (25%);
2) uurimisprobleemi seostatust asjakohase teaduskirjandusega (valdkonna olulisimate teoreetiliste ja empiiriliste töödega) (25%);
3) selge uurimisplaani olemasolu (25%);
4) metoodika kohasust ning uurimuse teostatavust (25%).

Sisseastumisintervjuu põhineb doktoritöö kavandil ja CV-l ning selle raames esitatavad küsimused võivad puudutada:

• kandidaadi varasemat õpi- ja töökogemust ning erialaga seotud akadeemilist tegevust (sh osalemine konverentsidel, teaduspublikatsioonid);
• kandidaadi arvamusi ja ootusi akadeemiliste erialaõpingute ja teadustöö suhtes;
• doktoritöö teemavaldkonna üldist tundmist;
• doktoritöös planeeritud uurimismetoodika üldist tundmist;
• kandidaadi motiveeritust valitud teemaga tegeleda;
• erialase tööga seotud tulevikuplaane.
Kandidaadid, kes elavad alaliselt mõnes välisriigis, saavad sisseastumisintervjuu teha videokõne vormis (Zoomi, Teamsi vms vahendusel); konkreetne kommunikatsioonikanal lepitakse kokku iga kandidaadiga eraldi.

Sisseastumisintervjuu kestus on kuni 30 minutit ning selle viib läbi ühiskonnateaduste instituudi doktorikraadiga õppejõududest ja teaduritest koosnev komisjon.

Eriala juht: Andra Siibak, andra.siibak@ut.ee

Võimalik on kandideerida nii oma kui ka etteantud teemaga, 2024/2025 õppeaastal etteantud teemadega on võimalik tutvuda siin

Vastuvõtu käigus hinnatakse sisseastuja ettevalmistust, eeldusi ja motivatsiooni doktoriõpinguteks ning potentsiaali doktoriõpingute edukaks lõpetamiseks ja erialaseks tööks.

Doktoritöö kavand (soovitatavalt 5 lk, kuid mitte üle 10 lk, ilma kirjanduse loeteluta) sisaldab:
 • doktoritöö teemat koos lühikokkuvõttega uurimisprobleemist ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest;
 • töö eesmärki ja ülesandeid;
 • kasutatava uurimismetoodika kirjeldust;
 • ootusi tulemuste suhtes (sh nende uudsus ja olulisus);
 • hinnangut isiklikule valmisolekule teemaga tegelemiseks: materjali tundmine, eelneva teadustöö või erialase tööga seotus jne;
 • informatsiooni töö planeeritava juhendaja/juhendajate kohta.

Doktoritöö kavandi puhul hinnatakse:
 1) püstitatud uurimisprobleemi olulisust ja uudsust (25%);
 2) uurimisprobleemi seostatust asjakohase teaduskirjandusega (valdkonna olulisimate teoreetiliste ja empiiriliste töödega) (25%);
 3) selge uurimisplaani olemasolu (25%);
 4) metoodika kohasust ning uurimuse teostatavust (25%).

Sisseastumisintervjuu põhineb doktoritöö kavandil ja CV-l ning selle raames esitatavad küsimused võivad puudutada:

• kandidaadi varasemat õpi- ja töökogemust ning erialaga seotud akadeemilist tegevust (sh osalemine konverentsidel, teaduspublikatsioonid);
• kandidaadi arvamusi ja ootusi akadeemiliste erialaõpingute ja teadustöö suhtes;
• doktoritöö teemavaldkonna üldist tundmist;
• doktoritöös planeeritud uurimismetoodika üldist tundmist;
• kandidaadi motiveeritust valitud teemaga tegeleda;
• erialase tööga seotud tulevikuplaane.
Kandidaadid, kes elavad alaliselt mõnes välisriigis, saavad sisseastumisintervjuu teha videokõne vormis (Zoomi, Teamsi vms vahendusel); konkreetne kommunikatsioonikanal lepitakse kokku iga kandidaadiga eraldi.

Sisseastumisintervjuu kestus on kuni 30 minutit ning selle viib läbi ühiskonnateaduste instituudi doktorikraadiga õppejõududest ja teaduritest koosnev komisjon.
 
Eriala juht: Veronika Kalmus, veronika.kalmus@ut.ee

Kandideerimiseks etteantud teemasid ei ole. 

Doktoritöö kavand peab sisaldama:

  • töö pealkirja, teema valiku põhjendust ja uurimiseesmärki;
  • töö põhiprobleeme ja soovitavalt näitlikku struktuuri;
  • lühiülevaadet samas valdkonnas teostatud olulisematest uurimustest;
  • uurimismetoodika tutvustust;
  • kirjandusallikate näitlikku loetelu;
  • töö teostamise kalenderplaani.

Sisseastumisintervjuu raames hinnatakse:

  • doktoritöö teema aktuaalsust;
  • doktoritöö teema tähtsust õigusteadusele;
  • doktoritöö teema praktilist väärtust Eesti ühiskonna jaoks;
  • doktoriõppesse kandideerija orienteeritust doktoritöö teemas;
  • doktoriõppesse kandideerija motivatsiooni (eelkõige doktoriõppesse astumise põhjuseid, õppekava täitmise ajalist perspektiivi, omandatud teadmiste rakendamise tulevikuväljavaateid).

Doktoritöö kavandi eest on võimalik saada maksimaalselt 60 punkti; sisseastumisintervjuu eest 40 punkti.

Intervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle doktoritöö kavandile annab vastuvõtukomisjon positiivse hinnangu (vähemalt 42 punkti 60st). Intervjuud on hinnatud positiivselt, kui selle eest on saadud vähemalt 28 punkti. Kandidaatide pingerida kujuneb doktoritöö kavandile antud hinnangu ja sisseastumisintervjuu tulemuse alusel.

Eriala juht: Merike Ristikivi, merike.ristikivi@ut.ee

Kandideerimiseks etteantud teemasid ei ole.

Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 2-3 lk, kuid mitte üle 5 lk.
Kavandis kirjeldatakse
1. doktoritöö teemat, andes lühikese kokkuvõtte probleemi olemusest ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest;
2. töö eesmärke - millist ülesannet või konkreetset probleemi kavatsetakse tööga lahendada;
3. uurimismetoodikat või -võtteid, mida kavatsetakse rakendada probleemi lahendamiseks ja milliseid vahendeid töö tegemine nõuab;
4. ootusi tulemuste suhtes - nende uudsust ja olulisust;
5. valmisolekut teemaga tegelemiseks, materjalitundmist, eelneva teadustööga või erialase tööga seotust.
6. Antakse informatsiooni töö juhendaja kohta.

Sisseastumisintervjuu tugineb doktoritöö kavandile. Intervjuu käigus võib komisjon kontrollida võõrkeelteoskust.

Kavandi ja intervjuu puhul hinnatakse
• uurimisidee uudsust ja originaalsust;
• vahendite ja tingimuste olemasolu kavandatava töö teostamiseks;
• kaasaegse psühholoogia tundmist;
• taotleja senise uurimistöö kogemust ja saavutusi;
• taotleja pühendumust ja võimeid uurimise läbiviimiseks.

Doktoritöö kavandit ja sisseastumisintervjuud hinnatakse eraldi, mõlemat 50-punktisüsteemis. Doktoritöö kavand on kaitstud ning sisseastumisintervjuu sooritatud, kui tulemus on vähemalt 35 punkti.

Publikatsioone arvestatakse soodustava tegurina võrdse punktiarvuga kandideerijate puhul.

Eriala juht: Jüri Allik, jyri.allik@ut.ee

Võimalik on kandideerida nii oma kui ka etteantud teemaga, 2024/2025 õppeaastal etteantud teemadega on võimalik tutvuda Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kodulehel

Doktoritöö kavand (vähemalt 5 lk, sh kasutatud kirjanduse loetelu) peab olema kirjutatud inglise keeles ja sisaldama järgmisi elemente:
- doktoritöö teema (uurimisprobleemi kirjeldus, asetatud varasema teaduskirjanduse konteksti);
- doktoritöö eesmärgid;
- andmestiku ja metoodika kirjeldus;
- oodatavad tulemused, nende uudsus ja olulisus;
- kasutatud kirjanduse loetelu;
- lühike selgitus, kuidas varasem akadeemiline või tööalane kogemus on seotud uurimisvaldkonnaga.

Doktoritöö kavandi hindamiskriteeriumid:
- valitud teoreetilise raamistiku ja metoodika sobivus ja põhjendatus (40%);
- kavandatava teadustöö uudsus ja olulisus (30%);
- kavandi teostatavus (30%).

Kandidaadid, kelle kavand on saanud vähemalt 35 punkti, kutsutakse sisseastumisintervjuule, mille eesmärk on hinnata kandidaadi motivatsiooni ja akadeemilist potentsiaali doktoriõppes õppimiseks.

Teemad, mida intervjuus käsitletakse, on järgmised:
- kandidaadi varasem õppe- ja töökogemus (CV alusel);
- küsimused teemavaliku ja uurimistöö kavandi kohta, eriti teema olulisuse ja teostatavuse kohta;
- kandidaadi motivatsioon doktorikraadi omandamiseks politoloogias ja edasised karjääriplaanid;
- valmidus kohaneda (uue) akadeemilise ja kultuurilise keskkonnaga.

Intervjuu kestab umbes 20 minutit ja seda on vajadusel võimalik pidada elektroonilisel teel. Kutse saadetakse kandidaadile 5-7 päeva enne intervjuu toimumist.

Sisseastumisintervjuu hindamiskriteeriumid:
- kandidaadi motivatsioon ja valmisolek politoloogia doktoriõppes osalemiseks (30%);
- varasema õppe- ja töökogemuse seotus politoloogiaga ning kavandatava uurimistöö teemaga (30%);
- suutlikkus põhjendada kavandis tehtud uurimisvalikuid, sh orienteerumine asjassepuutuvas teaduskirjanduses (30%);
- väljendus- ja suhtlemisoskus (10%).

Eriala juht: Piret Ehin, piret.ehin@ut.ee

 

Haridusteadused

2024/2025. õppeaastal etteantud teemad ja vastuvõtu tingimused on Haridusteaduste instituudi kodulehel

Doktoritöö kavandi pikkuseks on kuni viis A4 formaadis lehekülge (kirjanduse loeteluta).
Kavandis esitatakse uurimisprobleem, selgitatakse selle innovaatilisust ja tähtust, tuginedes teaduskirjandusele, lahendamiseks kavandatud uurimismetoodikat ja vajalikke vahendeid ning kirjeldatakse, kuidas oodatavad tulemused on olulised praktikas ja rahvusvahelises teaduskogukonnas. Kavandile lisatakse kandidaadi poolt info, mille põhjal saab ülevaate kandidaadi teaduspotentsiaalist: info senisest teaduslikust tegevusest (sh teadustöö ülesannet sisaldavatel ametikohtadel töötamine), loend avaldatud teaduspublikatsioonidest ja esinemisest konverentsidel.

Kavandi hindamise kriteeriumid (vastuvõtutingimuse täitmiseks on vajalik vähemalt 35 punkti):
1. doktoritöö innovaatilisus ja tähtsus (kuni 10 p);
2. uurimisprobleemi põhjendatus (kuni 10 p);
3. uurimismetoodika adekvaatsus (kuni 10 p);
4. kavandi teostatavus (kuni 5 p);
5. kandidaadi teaduspotentsiaal kavandipõhise doktoritöö tegemiseks (kuni 15 p).

Sisseastumisintervjuul mõtestab kandidaat 5 minuti vältel inglise keeles lahti oma doktoritöö
kavandi ja seejärel toimub kuni 25-minutuline intervjuu komisjoniga.

Intervjuu hindamise kriteeriumid (vastuvõtutingimuse täitmiseks on vajalik vähemalt 35 punkti):
1. oskus lahti mõtestada doktoritöö kavand (sh uurimisprobleem, seonduv teaduskirjandus, metoodika) (kuni 15 p);
2. motiveeritus õppimiseks haridusteaduse doktoriõppes ja töötamiseks valdkonnas (kuni 5 p);
3. laiem analüüsi- ja üldistusoskus pedagoogilistel teemadel (kuni 10 p);
4. orienteerumine Eesti ja maailma hariduselu probleemides (kuni 10 p);
5. eneseväljendusoskus (kõigil kandidaatidel inglise keeles väljendumise oskus, eesti keelt emakeelena kõnelevatel kandidaatidel lisaks eesti keeles väljendumise oskus) (kuni 10 p).

Eriala juht: Äli Leijen, ali.leijen@ut.ee

2024/2025. õppeaastal etteantud teemad ja vastuvõtu tingimused on Haridusteaduste instituudi kodulehel.

Doktoritöö kavandi pikkuseks on kuni viis A4 formaadis lehekülge (kirjanduse loeteluta).
Kavandis esitatakse uurimisprobleem, selgitatakse selle innovaatilisust ja tähtust, tuginedes teaduskirjandusele, lahendamiseks kavandatud uurimismetoodikat ja vajalikke vahendeid ning kirjeldatakse, kuidas oodatavad tulemused on olulised praktikas ja rahvusvahelises teaduskogukonnas. Kavandile lisatakse kandidaadi poolt info, mille põhjal saab ülevaate kandidaadi teaduspotentsiaalist: info senisest teaduslikust tegevusest (sh teadustöö ülesannet sisaldavatel ametikohtadel töötamine), loend avaldatud teaduspublikatsioonidest ja esinemisest konverentsidel.

Kavandi hindamise kriteeriumid (vastuvõtutingimuse täitmiseks on vajalik vähemalt 35 punkti):
1. doktoritöö innovaatilisus ja tähtsus (kuni 10 p);
2. uurimisprobleemi põhjendatus (kuni 10 p);
3. uurimismetoodika adekvaatsus (kuni 10 p);
4. kavandi teostatavus (kuni 5 p);
5. kandidaadi teaduspotentsiaal kavandipõhise doktoritöö tegemiseks (kuni 15 p).

Sisseastumisintervjuul mõtestab kandidaat 5 minuti vältel inglise keeles lahti oma doktoritöö
kavandi ja seejärel toimub kuni 25-minutuline intervjuu komisjoniga.

Intervjuu hindamise kriteeriumid (vastuvõtutingimuse täitmiseks on vajalik vähemalt 35 punkti):
1. oskus lahti mõtestada doktoritöö kavand (sh uurimisprobleem, seonduv teaduskirjandus, metoodika) (kuni 15 p);
2. motiveeritus õppimiseks haridusteaduse doktoriõppes ja töötamiseks valdkonnas (kuni 5 p);
3. laiem analüüsi- ja üldistusoskus pedagoogilistel teemadel (kuni 10 p);
4. orienteerumine Eesti ja maailma hariduselu probleemides (kuni 10 p);
5. eneseväljendusoskus (kõigil kandidaatidel inglise keeles väljendumise oskus, eesti keelt emakeelena kõnelevatel kandidaatidel lisaks eesti keeles väljendumise oskus) (kuni 10 p).

Eriala juht: Miia Rannikmäe, miia.rannikmae@ut.ee

Doktoriõpe Tartu Ülikoolis

tudengid koridoris

Sel kevadel avab Tartu Ülikool doktoriõppes 189 õppekohta

Tudengid õppimas

Tartu Ülikooli akadeemilist testi lahendas sel aastal 36% abiturientidest

Joonas Asumets ja Hele-Mai Viltrop, kõrvuti portreed

Gümnaasiumist ülikooli, ülikoolist unistusteni