Andmehaldus sotsiaalteadustes

Julgustame Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnas teadlasi teadusandmeid väärtustama, jagama ja nähtavaks tegema. Püüdleme selle poole, et teadustöö käigus kogutud andmete tutvustamine oleks sama loomulik osa teadustööst kui teadustulemuste, artiklite ja konverentsiettekannete kajastamine. Ülevaade sellest, milliseid andmeid meie teadlased loovad, koguvad ja kasutavad, aitab meil kannustada akadeemilist koostööd ja teadustulemuste laiemat rakendamist. Teadlik ja ettenägelik andmete haldamine toetab seega kogu valdkonna ning ülikooli arengut, aga on eelkõige kasulik teadlase enda uurimisprojektide sujuvaks kulgemiseks.

Et teadusandmed oleksid hiljem arusaadavad ja taaskasutatavad, tuleb teadlasel projektiandmetega seonduvat planeerida ning järgida projekti vältel häid ja nüüdisaegseid andmehaldustavasid. Käesolevas juhendis pakumegi teadustöötajaile suuniseid, millistele tavadele meie valdkonnas erilist tähelepanu pöörata ning millised tugimaterjalid ja -teenused andmehaldust planeerides abiks võtta.

Mida tähendab teadusandmete haldus?

Teadusandmed ei ole pelgalt tabelid ja statistika. Andmeteks loetakse kõike, mida on teadlane uurimistöö käigus kogunud või loonud ja millele tuginevad tema järeldused ning tulemused. Andmehaldus hõlmab seejuures kogu teadusandmete elutsüklit nende kogumisest, korrastamisest ja hoiustamisest kuni arhiveerimise ja avaldamiseni. Andmete teadlik ja hoolikas käitlemine pole pelgalt teadusbürokraatlik kohustus, vaid teadustöö loomulik osa, mis toetab teadustöö läbipaistvust ja korratavust ning aitab täita rahastajate ja kirjastajate ootusi.

Hea andmehalduse vundamendiks on FAIR-põhimõtted: teadusandmed peaksid olema leitavad (ingl findable), juurdepääsetavad (ingl accessible), koostalitlusvõimelised (ingl interoperable) ja taaskasutatavad (ingl reusable). See ei tähenda, et kõik andmed peavad olema avalikult kättesaadavad – juurdepääsetavus tähendab eelkõige selgeid ja läbipaistvaid ligipääsu- ja kasutustingimusi.

Tartu Ülikoolis on keskne andmehalduse ja avatud teaduse poliitika veel kujundamisel. Seniks tulenevad valdkonna ootused oma teadustöötajaile rahastajate nõuetest ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusest (TAIKS) (§ 5 p 3 ja § 19 lg 5 p 2), mille järgi peavad avalikest vahenditest rahastatud teadustööde andmed olema avalikkusele kättesaadavad ning mis panevad ülikoolile kohustuse tagada teadusandmete vastavus FAIR-põhimõtetele.

Selles juhendis tutvustame peamisi andmehaldusega seotud üksikasju, mida sotsiaalteadusliku projekti vältel silmas pidada ja projektitaotlustes nimetada. Põhjalikumate juhiste ja praktiliste näpunäidete saamiseks soovime tutvuda ka Euroopa sotsiaalteaduslike andmearhiivide konsortsiumi CESSDA sotsiaalteadusliku andmehaldusjuhendi ja Tartu Ülikooli raamatukogu andmehalduse õppematerjaliga.