Uudised

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vilistlane ja meediapädevuste entusiast Maria Kristiina Prass räägib põnevate inimestega põnevatel teemadel, mis ühel või teisel moel keerlevad meedia ümber.

Pandeemia mõjudest lastele on enim avalikkuse tähelepanu saanud vaimse tervise ja distantsõppega seotud probleemid. Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsari ja kultuuriteooria kaasprofessor Leena Kurvet-Käosaare tehtud uuring näitab aga, et koolilapsed ise näevad uues olukorras nii head kui halba.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsooni eriala magistrant Kristi Raidla vestles Raul Rebasega koroonakriisist ja kriisikommunikatsioonist, ajakirjanduse muredest-rõõmudest ning sotsiaalmeediast. Raul Rebane, olete praeguseks juba üle pooleteise aasta kestnud koroonakriisiga seonduvat meedias järjepidevalt analüüsinud. Mis on teile selle aja jooksul silma jäänud?

Tartu Ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru ja emeriitprofessor Marju Lauristin rääkisid, kas ja kuidas on pandeemiaaeg ühiskonda muutnud ning milline on pandeemia pikaaegne mõju. Loe artiklit Eesti Päevalehest.

Kuritegusid, mis seisnevad peamiselt kahe poole omavahelises vestluses, on kriminoloogias praegu eelistatava teooriaga keeruline uurida. Seepärast on petukõned ja -kirjad olnud kriminoloogias seni ebapiisavalt mõtestatud. Tartu Ülikooli doktoritöö pakub välja võimaluse, kuidas suhtluspõhiseid rünnakuid ära tunda ja ennetada.

Tartu Ülikoolis magistritööd kaitsnud Sophio Machavariani leiab, et kohtuotsuse tegemisel on nii teadmistega täpsusega seonduvaid kui ka moraalseid põhjuseid, miks üksnes statistilist tõendusmaterjali ei tohiks kasutada süüdimõistmiseks. Kohtuotsuses puhtstatistilistele tõenditele tuginemine ei ajenda õiguspäraselt käituma ja on seega moraalselt problemaatiline.

Infokorratus, valeuudised, infodeemia, alternatiivsed faktid ... Need kaasaegse infoühiskonna ja -tarbimise juurde kuuluvad nähtused on nüüdseks tuttavad enamikule meist, olgu siis millise sildi all tahes. Infohäirete järel lõhestunud ühiskondade ja lagunevate demokraatiate probleemistik on avalikus arutelus juba palju tähelepanu saanud. Aga millised võiksid olla lahendused?

Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibaku ja Giovanna Mascheroni (Università Cattolica) kaasautorluses ilmus raamat "Datafied Childhoods. Data practices and imaginaries in children's lives", milles arutletakse, kuidas mõjutab digi-ja andmeühiskonnas üles kasvamine laste kujunemist.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituuti on loodud uus doktoriõppekoht koostöös Äripäevaga. Kandideerima oodatakse neid, kes on huvitatud lugejakäitumise paremast mõistmisest digimeedias. Analüüsiks saab uus doktorant kasutada Äripäeva teemaveebide lugejaandmeid ning vastust tuleb otsida küsimusele, millise sisuga lugeja tähelepanu tõmmata ja hoida.

Vaktsineerimisdebatis on muret tekitaval viisil segunenud vaidlused väärtuste ja faktide, sh teadlaste eksperdiarvamuste üle, kirjutas Tartu Ülikooli poliitikateooria kaasprofessor Eva Piirimäe. Loe artiklit Postimehest.

Ajaleht Põhjarannik tutvustas haridusinnovatsiooni õppekava vilistlase Annika Vorobjova magistritööd, mis uuris mitmikidentiteediga õpilasi eesti õppekeelega gümnaasiumis ning nende märkamist, toetamist ja kultuurilise eripäraga arvestamist. Loe pikemalt Põhjarannikust.

Tavatarbija jaoks liigub rohepööre siis, kui on olemas sobivad tooted, teenused ja taristu. Üksnes kõrgem teadlikkus ei murra praeguseid rutiine. Pigem tasub mõelda "ihulähedasemast" kasust: parem tervis, vaba aeg ning rahasääst, kirjutab Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller ERRi uudisteportaalis.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsooni eriala magistrant Darja Maskin vestles enda kolme kurususekaaslasega, et uurida, miks on magistrantuuri astunud juba ammu samal eraialal praktiseerivad professionaalid.

Teisipäeval, 2. novembril otsustas Tartu Ülikooli rektoraat, et sessioonõpe tuleb korraldada kuni detsembri lõpuni kaugõppes. Otsuse põhjus on Covid-19 leviku tõttu tekkinud kriitiline olukord Eesti haiglates. Et sessioonõppe üliõpilased sõidavad õppetööks kohale üle Eesti ega viibi püsivalt linnas, kus nad õpivad, suurendab see viiruse laialikandumise riski.

Ülikooli eesmärk on hoida õppetöö avatuna nii kaua kui võimalik, seetõttu rakendame tugevamaid ohutusmeetmeid. Õppetööl, avalikes ruumides ja kohtumistel tuleb inimesi hajutada ja kõik, sh vaktsineeritud, peavad ülikooli siseruumides kandma maski. Nina ja suu katmiseks võib kasutada üksnes kaitsemaski, mitte näiteks salli või visiiri. Keskenduda tuleks sellele, mis on õppetöö jätkumiseks hädavajalik. Soovitame ära jätta või edasi lükata suured üritused. Ära jäävad ka rahvusülikooli aastapäevaga seotud üritused.

Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid 2021. aastal

Keskpanga teaduspreemia pälvis tänavu kolm teadustööd, milles uuriti Eesti eksportijate käitumist, töötajate oskuste mittevastavust tööandjate vajadustele Eesti tööturul ning majandusaktiivsuse ja korruptsiooni seost endistes liiduvabariikides. Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast pälvis Eesti Panga teaduspreemia kaks tööd – üks doktoritööde kategoorias ja teine magistritööde kategoorias.

Selleks, et hoida uuel õppeaastal töö- ja õpikeskkonda võimalikult tavapärasena, kehtib üldine reegel, et ülikooli hoonetes viibivad töötajad ja üliõpilased on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või kannavad maski.

21. oktoobril 2021 kell 16.15 peab Andrey Makarychev Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Biopoliitiline vaade regionalismile“. Kõik huvilised on oodatud kuulama. Loeng on inglise keeles.

7. ja 8. oktoobril toimub Enlighti võrgustiku veebikonverents „Social Responsibility in Challenging Times“, kus mainekad Euroopa teadlased arutlevad sotsiaalteaduste tähtsuse üle muutuvatel aegadel. Konverents toob kokku Enlighti võrgustiku ülikoolide sotsioloogid, riigi-, majandus-, haridus- ja õigusteadlased, psühholoogid ning teised eri distsipliinide ja sotsiaalteaduslike suundade esindajad, et arutada, milline on demokraatia olukord Euroopas, kuidas mõista rännet ja segregatsiooni ning millised on heaoluühiskonna ees seisvad raskused.