Värske teadus: laste rahulolust, luulestruktuuridest, saja-aastaste soolebakteritest ja metsade suremusest
Sotsiaalteadused
Laste rahulolu sõltub peremudelist
Viimase viiekümne aasta jooksul on Euroopa perekonnad muutunud märksa keerukamaks kui seni. Sagenenud on vabaabielud, lahutused ja laste saamine abielus olemata või mitme partneriga. Lastel on kõige lihtsam elada koos kahe bioloogilise vanemaga. Rohkem raskusi tekib üksikvanemaga elamisel ja kõige keerulisem on kasuvanemaga peres. Seda näitasid nii laste rahulolu inimestega, kellega nad koos elavad, kui ka nende hinnangud kasvatusmeetodite kohta. Siiski leiavad teadlased, et hoolivas ja turvalises keskkonnas, kus lapsed tunnevad end osana perest, võivad nad olla paindlikud ja kohaneda uute vanematega. Selliste tulemusteni jõudsid Tartu Ülikooli teadlased, kui nad analüüsisid rahvusvahelise laste heaolu uuringut, mis korraldati 12-aastaste Eesti, Soome, Ungari, Norra, Poola ja Rumeenia laste seas.
Loe lähemalt ajakirjas Social Sciences ilmunud teadusartiklist.
Lisateave:
Oliver Nahkur, sotsiaalse heaolu uuringute teadur, oliver.nahkur@ut.ee
Dagmar Kutsar, sotsiaalpoliitika kaasprofessor, dagmar.kutsar@ut.ee
Humanitaarteadused ja kunstid
Kaplinski ja Rummo luule „kehaehitus” on erinev
Jaan Kaplinski luuletuste kujundlik sõnum koguneb juhtmotiivi ümber, kuid Paul-Erik Rummole on omane süžee hajusam jaotus üle mitmekesise tähendusvälja. Kui Kaplinski tekst on selgroogsem, siis Rummo oma n-ö roidelisem, selgub kirjanike luuletuste struktuuri visualiseeriva pragmapoeetilise uurimismeetodi abil analüüsides. Käsitlus lähtub Roman Jakobsoni loodud poeetilise funktsiooni lingvistilisest teooriast, mis tõlgendab luulet kui seotud kõnet.
Loe lähemalt ajakirjas Methis ilmunud teadusartiklist.
Lisateave: Arne Merilai, eesti kirjanduse professor, arne.merilai@ut.ee
Meditsiiniteadused
Mida näitab saja-aastaste soolestiku mikrobioota?
Inimese soolestiku mikroobikooslus ehk mikrobioota kujuneb välja esimestel eluaastatel ja püsib stabiilsena elu lõpuni. Tartu Ülikooli teadlased võrdlesid saja-aastaste ja noorte soolestiku mikrobiootat ning elamis- ja toitumisharjumusi. Selgus, et saja-aastaste mikrobioota liigirikkus ja mitmekesisus on suurem: seal oli enam pärilikke ja keskkonnast pärit mikroobe. Põhjuseks peetakse seda, et vanemaealised inimesed sõid rohkem kiudainerikkaid kartuleid ja teraviljatooteid, nende lapsepõlvekodus puudus veevärk ja kanalisatsioon ning nad puutusid rohkem kokku taluloomadega. Samas sisaldas noorte soolestiku mikrobioota enam baktereid, mis toodavad soole tervise eest hoolitsevat võihapet ja kaasnevad loomse valgu söömisega. Uuringu tulemused laiendavad meie arusaama lapsepõlvekeskkonna ja toitumise mõjust pikaealiste inimeste mikrobioota kujunemisele ja stabiilsusele.
Loe lähemalt ajakirjas Frontiers in Cellular and Infection Microbiology ilmunud teadusartiklist.
Lisateave: Epp Sepp, meditsiinilise mikrobioloogia kaasprofessor, epp.sepp@ut.ee
Loodus- ja täppisteadused
Kuidas mõjutavad kliimamuutused Euroopa metsade suremust?
Viimase 25 aasta taimestikuandmeid uurides on selgunud, et eriti pikad ja intensiivsed põuad mõjutavad metsade suremust. Euroopas on okaspuude suremus kasvanud 40–60%, lehtpuude näitaja on väiksem. Teadlased on tuvastanud märkimisväärsed üldised ja liigiomased suremuse kasvu suundumused, mis kaasnevad mullaniiskuse vähenemisega. Aastataguse mullaniiskuse anomaalia avaldab suremusele suuremat mõju kui sama aasta oma, mis tähendab, et metsade vähenemisel mängib peamist rolli keskkonnatingimuste pärandmõju. Nimelt võivad varasemad keskkonnatingimused mõjutada otseselt taime ehitust ja rakkude talitlust. Mõju võib tekkida ka kaudselt teiste organismide, näiteks üraskite arvukuse tõttu.
Loe lähemalt ajakirjas Plant Biology ilmunud teadusartiklist.
Lisateave: Jan Peter George, kaugseire teadur, jan.peter.george@ut.ee
