Foto:
Canva

Värske teadus: headest tülidest, ühiskonna kihistumisest, aktiivsetest ainetundidest ja soogaasidest

Sotsiaalteadused

Tülist teeb hea kogemuse üksteisega arvestamine ja lahenduseni jõudmine 

Enamasti peetakse konflikte negatiivseks nähtuseks, kuid uurimist vajab küsimus, miks see nii on ja kas konflikt võib teatud juhul olla ka positiivne. Tartu Ülikooli teadlaste uuringus paluti täiskasvanutel kirjeldada kogetud konflikte ja selgitada, mis muutis konflikti nende jaoks positiivseks, mis negatiivseks kogemuseks. Vastajad hindasid kogemust lahendusprotsessi, tulemuse ja kogetud emotsioonide põhjal.  

Negatiivse konfliktikogemuse puhul rõhutati võrdselt nii negatiivseid käitumisviise, tulemuseni mittejõudmist kui ka negatiivseid emotsioone. Positiivseks kogemuseks peeti kõige enam seda, kui konflikt sai lahenduse ja viis soovitud tulemuseni. Samas oli oluline ka üksteisega arvestav käitumine. Tulemused näitavad, et täiskasvanud leiavad kergemini põhjendusi, miks konfliktikogemus oli negatiivne. Kui neid aga suunata sellele mõtlema, oskavad nad esile tuua ka konflikti positiivse mõju. 

Loe lähemalt ajakirjas Conflict Resolution Quarterly ilmunud teadusartiklist
Lisateave:
Anni Tamm, arengupsühholoogia teadur, anni.tamm@ut.ee 
Pirko Tõugu, arengupsühholoogia teadur, pirko.tougu@ut.ee

 

Humanitaarteadused ja kunstid

Sildistamisel ja kihistumisel on pikaajalised tagajärjed 

Sildistamisel ja kihistumist soosival tegevusel või sellele mitte vastu astumisel on ühiskonnas kaugeleulatuvad ning püsivad tagajärjed. Kuigi sotsialismiajast on Eestis möödas juba 30 aastat ja ka Eesti seostamine postsotsialismiga näib olevat vähenenud, on neil mõistetel jätkuvalt mõju kihistumisele nii riigi piires kui ka mujal maailmas. See süvendab ilmajäetust kogevatel inimestel soovi eemalduda üksteisest, oma kodukandist või koguni kodumaast, et taastada mingigi eneseväärikus. 

Tööränne Lääne-Euroopasse võimaldab inimestel taastada nii sümboolset kui ka sotsiaalset väärtust: maalida kodustele oma soovitud pilt elust võõrsil või tänu suuremale sissetulekule ehitada uutel alustel üles sotsiaalsed suhted kodumaal. Samas näitab uuring, et postsotsialismi vari ja ilmajäetus jälitavad kodumaalt lahkunuid. Halvustav suhtumine sotsialismijärgsete piirkondade elanikesse paigutub laiemasse globaalsesse arenguhierarhiasse ja nõuab neilt erinevaid strateegiaid enese distantseerimiseks kodumaast või teistest väljarännanutest. 

Loe lähemalt ajakirjas Critique of Anthropology ilmunud teadusartiklist.  
Lisateave: Aet Annist, etnoloogia kaasprofessor, aet.annist@ut.ee

 

Meditsiiniteadused

Lapsi saab liikuma ärgitada ka ainetundides 

Uuringud on näidanud, et lapsed ja noored liiguvad liiga vähe. Tõhusat võimalust kehalise aktiivsuse suurendamiseks ja istumisaja vähendamiseks võivad vahetundide ja liikumisõpetuse kõrval pakkuda ka teised koolitunnid. Selleks tasub õpetajatele võimaldada koolitusi liikumise lõimimise kohta õppetöösse. 

Tartu Ülikooli teadlased uurisid aktiivsete ainetundide teemalise õpetajate täienduskoolituse arendamist ja rakendamist. Selleks koguti õpetajatelt nii individuaalset kui ka rühmatagasisidet, vaadeldi ainetunde, hinnati liikumise lõimimist neisse ning tehti järeluuring, kus osales 132 aktiivsete ainetundide kahepäevase koolituse läbinud õpetajat. Selgus, et 98% õpetajatest püüab oma tundides järgida põhimõtet, et õpilased ei istuks 45 minutit järjest. Samuti kinnitas 98% õpetajatest, et õpilastele meeldib ainetunnis liikuda, kuna see muudab õppimise põnevamaks. Samas näitab uuring, et õpetajad vajavad liikumise sidumiseks tundidega lisatuge. 

Loe lähemalt ajakirjas Sustainability ilmunud teadusartiklist.  
Lisateave: Maarja Kalma, liikumislabori spetsialist, maarja.kalma@ut.ee

 

Loodus- ja täppisteadused

Soogaaside mõju kliimale on arvatust keerulisem 

Siiani on teatud, et sood soodustavad kliima soojenemist. Mikroobsed protsessid soo pinnases toodavad metaani, mis on väga tugev kasvuhoonegaas ja seega soojendab kliimat. Uuringus avastati, et lisaks metaanile toodab soo mikrofloora ja -fauna ka rohkelt muid orgaanilisi ühendeid – ka selliseid, mis atmosfääris oksüdeeruvad ja tekitavad hulgaliselt uusi atmosfääriosakesi. Need omakorda kasvavad pilvepiiskadeks ja jahutavad planeeti. Uuringu käigus üllatas teadlasi, et soo kohal olevas atmosfääris tekivad need osakesed kiiremini kui metsa kohal. 

Loe lähemalt ajakirjas Communications Earth & Environment ilmunud teadusartiklist
Lisateave: Heikki Junninen, keskkonnafüüsika professor, heikki.junninen@ut.ee 

#teadus
kuvatõmmis projekti Väike Nirvana videost

Värske teadus: Eesti rahva juurtest, sotsiaalmeedia mõjust, valuhirmu leevendamisest ja uudsest haavandite ravist

#teadus #ühiskonnale
Lelde Luik

Lelde Luik kaitseb doktoritööd „Re-evaluating the role of representative institutions in radical democratic theory: lessons from democratic identity construction in Latvia“

#kestlikkus #teadus
Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli teadlased said kahe rahvusvahelise tippkeskuse arendamiseks 60 miljonit eurot