Skip to main content
Foto:
Andero Kalju

Valminud on uuring koroona majandusmõju ja selle leevendamise meetmete tõhususe hindamise kohta

Vastvalminud uuringus „COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine“ räägitakse laiemalt koroonakriisi mõjust Eesti majandusele ja enim haavatavatele ühiskonnarühmadele, analüüsitakse olukorda ning pakutakse lahendusi kriisi mõju leevendamiseks ja ühiskonna hakkamasaamise tagamiseks.

Uuringu kohaselt tabas kriis majandusvaldkondadest kõige raskemini reisikorraldust, majutust, toitlustust, spordi- ja vaba aja tegevust, kus käive kahanes kriisi esimesel kahel kuul aastatagusega võrreldes poole võrra või rohkemgi. Kriisi mõju oli eriti raske ettevõtetes, mille ajutine sulgemine on väga kulukas (näiteks hotellid) ja likviidsus väike (näiteks just suure investeeringu teinud ettevõtted). Farmaatsiatööstusel õnnestus aga oma tegevusmahtu sama ajaga poolteist korda suurendada. Kokku oli müüginäitajaid kasvatanud tegevusalasid kriisi esimese laine ajal üksteist.

Projekti konsortsiumi kaasjuhi Janno Järve sõnul ei toonud kriisi algus kaasa töötajate märkimisväärset liikumist väikest lisandväärtust tootvatest sektoritest suurema lisandväärtusega sektoritesse. „Edukamad sektorid saavutasid kasvu eelkõige tänu tööviljakuse tõusule, mitte lisandunud tööjõule. Inimesed püsisid kriisi ajal suurema tõenäosusega samal töökohal ja liikusid nii sektori sees kui ka sektorite vahel märksa vähem kui enne kriisi,“ sõnas ta.

Peale majanduse on kriisil laiaulatuslik mõju ka vaimsele tervisele. Enam kui pooled 15–24-aastastest noortest ütlesid teadlastele, et neil esineb depressioon või meeleoluhäired. Selle põhjusena nimetati uuringus koolide, huviringide ja meelelahutusasutuste sulgemisest tulenevat suhtlemisvaegust. Noorte jaoks on suhtlemine vaimse tervise hoidmisel, tervikliku minapildi kujunemisel ja iseseisvaks täiskasvanuks saamisel kriitiliselt tähtis.

Pandeemia ja hirm haigestumise ees, aga ka viiruse leviku ohjeldamiseks kehtestatud piirangud tõid kaasa suure elumuutuse puuetega inimestele. Eriti mõjutas pandeemia psühhiaatrilise erivajadusega inimeste vaimset tervist. Nende ligipääs infole, teenustele ja kaupadele halvenes mitu korda. Liikumis- ja kõnepuudega inimestele oli probleemseim üleminek üleüldisele digitaalsele suhtlusele. Vähenes ka juurdepääs rehabilitatsiooniteenustele, mis ei tähendanud paljudele mitte lihtsalt ühe teenuse osutamise peatamist, vaid ka vaimsele tervisele nii olulise sotsialiseerumisvõimaluse kadumist.

Mõnevõrra ootamatult ilmnes uuringust, et iseseisvat elu elavad vanemaealised kohanesid pandeemiaga pigem hästi. Nad olid piirangutest teadlikud ja mõistsid vaktsineerimise vajalikkust. Raskest ajast ülesaamist seletatakse selles elanikerühmas Nõukogude Liidu ajal saadud kogemusega. Ehkki hirm koroonasse haigestumise ees oli vanemaealiste seas suur, kogesid nad keskmisest vähem vaimset kurnatust, depressiooni ja stressi.

Soolise võrdõiguslikkuse vallas pani eriolukord ja inimeste kodudesse sulgemine naiste õlule suurema koormuse laste ja teiste abi vajavate lähedaste hooldamisel, eriti arvestades tõrkeid hoiuteenuste toimimises.

Valitsuse meetmed koroonakriisi leevendamiseks ja tema tegevus laiemalt on uuringus osalejate arvates väärt korraga nii kiidusõnu kui ka kriitikat. Töötukassa kaudu algatatud töötasutoetus oli ettevõtjate hinnangul väärtuslik tugi ja hoidis sissetulekute jaotuse ühiskonnas võrdsemana. Pea kõigi vastajarühmade arvates seisnes aga suurim vajakajäämine kriisikommunikatsioonis. Noorteteemalise poliitika miinuseks peeti seda, et erinevalt paljudest teistest OECD riikidest ei rakendatud meil noortele mõeldud tööturu- ega finantsmeetmeid pandeemia mõju leevendamiseks. 

Uuringu tellis ja seda rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu. Uuring valmis Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärkide elluviimiseks.

Uuringu elluviijad on Tartu Ülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ.

Uuringu lõpparuannet saab lugeda siit.
Vaata projekti tutvustavat videot
siit.

#teadus
Rippuvad lambipirnid_allikas Pexels

Sotsiaalteadlased energiapöördest: tarbimise vähendamiseks on vaja lahti mõtestada vajadused

Jaga
10.08.2022
#teadus
Inimesed kasutamas mobiiltelefoni

Õpilased kipuvad sotsiaalmeedias õpetajaid luurama

Jaga
08.08.2022
#teadus #ühiskonnale

Liina Joller-Vahter kaitseb doktoritööd „The government as an enabler and accelerator of diffusion of radical innovations“

31. augustil kell 15.00 kaitseb Liina Joller-Vahter doktoritööd „The government as an enabler and accelerator of diffusion of radical innovations“.
Jaga
04.08.2022