Ühiskonnateaduste instituut hakkab õpetama spetsialiste valeinfoga võitlemiseks

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis avatakse sügisel ingliskeelse magistriõppekava „Desinformatsioon ja ühiskondlik toimepidevus“ („Disinformation and Societal Resilience“), mille eesmärk on õpetada toime tulema valeinfo levikuga ja toetada seeläbi ühiskonna toimimist.

Ühiskonnateaduste instituudi juhataja, ajakirjandussotsioloogia kaasprofessori Ragne Kõuts-Klemmi sõnul on infoga manipuleerimine muutunud ohtlikuks nähtuseks, mis on viimastel aastatel ilmsiks tulnud näiteks Donald Trumpi valimisvõidu, Brexiti, koroonapandeemia, aga eriti teravalt Ukrainas toimuva sõja korral.

„Kui me ei teadvusta valeinfo pahatahtliku levitamisega kaasnevaid ohte, võivad demokraatlikku ühiskonda tabada ootamatud muutused. Valeinfo võib viia valede otsusteni, millel võivad olla rängad tagajärjed nii üksikinimesele kui ka tervele ühiskonnale,“ rääkis Kõuts-Klemm.

Infoga manipuleerides võib halvata institutsioonide toimimise ja lükata demokraatlikud ühiskonnad ebasoovitavale arenguteele.

„Vajame inimesi, kes teavad, mil moel võidakse ühiskonda haavata, oskavad hinnata, millised elanikkonnarühmad võivad olla infomanipulatsioonide sihtmärk, ja tunnevad viise, kuidas tugevdada ühiskonna säilenõtkust. Nii, nagu hoiame oma kodu puhta, et meil oleks seal hea olla, peame iga päev tegelema ka inforuumi korrashoidmisega. Selleks on vaja professionaale,“ ütles Kõuts-Klemm.

Üheaastase tasulise magistriõppekava alusel hakatakse koolitama näiteks kommunikatsiooni-, riigihaldus- ja kaitsevaldkonna eksperte ning ametnikke, aga ka vabaühenduste ja mõttekodade aktiviste, kes puutuvad oma töös kokku valeinfo levitamise ja infomanipulatsiooniga.

Õpingute jooksul käsitletakse süsteemselt valeinfo levimise põhjuseid ning ühiskonna toimepidevuse tagamise ja suurenemise tegureid. Toimuvat analüüsitakse nii meedia, kommunikatsiooni, psühholoogia, õiguse, tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete ja poliitikakujundamise perspektiivist. Õpitakse tundma ka mõjutustegevuse mehhanisme ning hindama küberohte ja geopoliitilist konteksti.

Lõpetanute töökohad on eelkõige avalikus sektoris ja vabaühendustes näiteks strateegilise kommunikatsiooni, poliitikaanalüüsi, mõjude hindamise, küberturbe ja infosekkumise alal.

Ingliskeelsesse õppesse on oodatud rahvusvaheline õppijaskond. Oht langeda infomõjutusoperatsioonide ja pahatahtliku valeinfo sihtmärgiks valitseb paljudes ühiskondades, mistõttu eri riikidest pärit üliõpilased oma erisuguste kogemustega võimaldavad näha ja analüüsida nii selle nähtuse ühisjooni kui ka erinevusi. Eriti väärtuslikuks peab Ragne Kõuts-Klemm nende õppijate kogemusi, kelle kodumaa saab inforünnakutega kõige teravamalt pihta.

Vastu võetakse 20 üliõpilast. Kahel esimesel aastal rahastab kaheksat õppekohta Ameerika Ühendriikide saatkond ning kaht õppekohta Eestist pärit õppijatele Haridus- ja Teadusministeerium. Õppekava väljatöötamist on toetanud saatkond 400 000 USA dollariga ja ministeerium 221 650 euro suuruse omafinantseeringuga.

Õppima kandideerijal peab olema kas vähemalt bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja viieaastane töökogemus valdkonnaga seotud ametialal või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

Artikkel ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.