TÜÜE esimees Renar Kihho: iga üliõpilase hääl on arvel

Tartu Ülikooli üliõpilasesindus (TÜÜE) seisab iga päev hea selle eest, et tudengite huvid, õigused ja vajadused oleksid kaitstud. See ei ole vastasseis kellegi või millegi suhtes – oleme üliõpilasesindajatega vaat et olulisim lüli tudengite ja muu akadeemilise perekonna vahel, tehes tihedat koostööd ülikooli eri pooltega. Lihtne oleks arvata, et meil on selge eesmärk, milleni soovime jõuda. On, kuid see ei ole kivisse raiutud – ülikool peab olema progressis ning vastama mitte ainult tudengite ja ühiskonna praegustele soovidele, vaid mõtlema, mida soovib üks või teine huvirühm aastal 2040.

Igal kevadel toimuvad Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse üliõpilaskogude üldvalimised: valime tudengite seast nii instituutide kui ka valdkondade üliõpilasesindajad. 2024. aastal tuleb täita üldvalimiste teel 138 esindajakohta. Valimiste üheaegne korraldamine tagab esindajate sujuva vahetumise ning võimaldab kõikidel alustada ühelt pulgalt. Üliõpilaskonna kõrgeima otsustuskogu ehk volikogu moodustavad iga valdkonna üliõpilasesindajad. TÜÜE tööd koordineerivad juhatus ja üliõpilaskonna büroo, kes on üks struktuuriüksus Tartu Ülikoolis.

Kas TÜÜE-s olemine on võrdväärne täiskohaga töötamisega?

Üliõpilasesindajaks olemist ei saa siiski vaadata ainult kohustuste jadana. Pigem võiks selle lahti võtta kolmeks osaks: võimalused, kohustused ja boonused.

Üliõpilasesindajana on võimalik näha ülikooli hingeelu lähemalt ja mõista, miks ja kuidas ülikoolis just selliseid samme astutakse ning kuhu paigutub tudengite arvamus ülikooli masinavärgis. See annab võimaluse tutvuda oma instituudi või valdkonna uute üliõpilastega ning tegeleda ühiselt mingi lahendust nõudva probleemi kallal, et edastada ettepanekud ja soovid instituudi või valdkonna juhtkonnale. Kokkuvõtvalt rääkida kaasa ülikooli parandamises.

Teisalt kannab TÜÜE-sse kuulumine endaga kaasas kohustust olla esindaja oma valdkonna või instituudi nõukogus, mis on struktuuriüksuse kõrgeimad otsustuskogud. Seal saavad üliõpilased rääkida kaasa oma üksuse arengukavade ja eelarvete vastuvõtmises ning arutleda õppekavade üle. Tegu on otsustuskogudega, mis vajavad praeguse tudengi vahetut häält ja arvamust, et olla kui mitte aasta, siis vähemalt kahe aasta pärast veel paremas seisus. Samuti tuleb üliõpilasesindajal käia atesteerimistel ehk akadeemilise töötaja arenguvestlustel, et tagasisidestada õppejõu õppetööd puudutavaid samme ja tegemisi.

Parim osa – boonus – on väga lihtne ja mõneti klišeelik: olla osa TÜÜE-st! Tõepoolest on TÜÜE parim paik, kus saada tutvuseid üle ülikooli ning panustada süsteemi arengusse, teades, et ei tee seda mitte ainult enda ega praeguste tudengite nimel. TÜÜE büroo ja juhatus korraldavad oma liikmetele mitmesuguseid ettevõtmisi: koolitusi, siseüritusi ja väljasõite. Igakevadised ja -sügisesed TÜÜE väljasõidud saunaõhtutega on kujunenud just nendeks kustumatuteks mälestusteks, mida meie vilistlased ikka ja jälle meenutavad.

Kuigi ametinimetus väljendab justkui pidevat esindamist, on siiski võimalik oma esindajaroll kujundada just selliseks, nagu üliõpilane ise soovib. See on võimalus olla hääl kaastudengitele, keskendudes rohkem kas üliõpilaste ülikoolielu hõlbustamisele või õppekvaliteedi arendamisele. Esindaja saab teha üliõpilaskogus seda, mis kõige meelepärasem tundub ja mida kõige paremini oskab, aga võib astuda ka mugavustsoonist välja. Igal juhul saab esindaja end täiendada ning õppida rohkem nii iseenda, ülikooli kui ka üliõpilaselu kohta.

Jäänud on vaid küsimus, kuidas on üks Tartu Ülikooli tudeng seotud TÜÜE ja üliõpilasesindajaga oma instituudis või valdkonnas. Aktiivsed ja ülikooli arengusse panustavad tudengid jäävad siin-seal ikka silma, kord üliõpilastele, kord ülikooli töötajatele. Ühe keskmise tudengi hääle kandja on just see üliõpilasesindusse kandideerinu, kes on võtnud võimaluse ja vastutuse olla tudengi hääl. Tema on see, kes seisab oma instituudi või valdkonna üliõpilaste eest, et nende hääl kostaks ega jääks pelgalt kajaks peahoone kuue samba vahel.

Siinkohal on oluline mõista, et üliõpilasesindajal enda häälest sageli ei piisa – ta lausa vajab kaastudengite mõtteid, tagasisidet, märkamisi ja ettepanekuid, et olla see tugevam ja kõlavam hääl oma otsustuskogus, kas siis instituudis, valdkonnas, üliõpilasesinduses, senatis või kogunisti rektoraadis. Piisab kas või ühe tudengi väga heast ettepanekust, ühe üliõpilase mõttest, millega kaaslased suudavad samastuda ning tõdeda, et miski vajab muutmist või peab jõudma kõrgemale tasandile. Iga üliõpilase hääl on arvel ja loeb, mistõttu peab iga üliõpilane tundma enda esindajat, et tudengi hääl saaks kõlada!