Autor:
Pixabay

Tartu Ülikooli emeriitdotsent Jüri Jegorov tähistas 100. sünnipäeva

Jüri Jegorov on õigusajaloolane ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna emeriitdotsent, kes eile, 24. mail 2022 tähistas oma 100. sünnipäeva. 

Õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits ja asedirektor teadustöö alal Marju Luts-Sootak käisid Jüri Jegorovit uhke juubeli puhul tema Tartu kodus õnnitlemas.

Personaalbibliograafia ja sinna juurde kuuluva loo sellest, kuidas jõudis Jüri Jegorov õigusteaduseni ja väärikate tulemusteni Tartu Ülikoolis, on kokku pannud Marju Luts-Sootak.

Jüri Jegorov sündis 24. mail 1922 Tallinnas. Lapsena huvitas teda rohkem lugemine, sport ja malemäng kui reaalained, ehkki õppis Tallinna Reaalkoolis. Oma isalt, kunstnik Andrei Jegorovilt (1878-1954), oli Jüri pärinud elava loomu ning teda tõmbasid liikumisalad nagu vehklemine, poksimine, pikamaajooks ja suusatamine. Kui Jüri oli 1941. aastal 19-aastaselt kooli lõpetanud, algas sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mille tõttu mobiliseeriti ta Punaarmeesse nagu teisedki tollased noored mehed. Soome lahel laevaõnnetuse üle elanud, jõudis Jegorov  Venemaa poolel rannikule. Haavatuna pandi Jegorov Leningradis hospidali, kuid ta sai asuda õppima Leningradi Riiklikus Ülikoolis inglise filoloogiat. Talvel evakueerus Jüri Jegorov Novosibirskisse, kus asus õppima raudteeinstituuti. 1942. aastal ühendati see õppeasutus teise Moskvas asunud raudteekõrgkooliga, mis avas Jegorovil võimaluse kõrgkooli vahetada ning asuda Mosvkas õppima Väliskaubanduse Instituuti. Moskvas oli Jegorovil elu- ja ööbimiskohaks magamiskamber Eesti esinduse keldrikorrusel, kus ta jagas tuba keemiatudengi Jaan Vaabeliga (1925-1962), kelle isa, finantsõiguslane ja majandusteadlane Juhan Vaabel (1899-1971) elas ülakorrusel. Tänu Juhan Vaabeli soovitusele sai Jüri Jegorov asuda 1. juulil 1944 õppima NSVL välisasjade rahvakomissariaadi Kõrgemasse Diplomaatilisse Kooli ehk nn diplomaatide akadeemiasse. Tegemist oli NSVL parima kõrgkooliga rahvusvaheliste suhete, rahvusvahelise õiguse, diplomaatia teoora ja ajaloo jms vallast, kus oli õppejõududeks koondatud Nõukogude Liidu teaduslik eliit.

Jegorov lõpetas diplomaatide kooli 1946. aastal ning ta jäeti tööle NSVL välisasjade rahvakomissariaati ehk välisministeeriumisse Moskvas. Jüri Jegorov soovis aga leida tööd Eestis, et oma vanematele vajadusel abiks olla. Taas aitas Juhan Vaabel, kellel õnnestus Jüri Jegorovile saada rahvusvaheliste suhete, poliitika ja diplomaatia õppejõu ametikoht Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Vaatamata Moskva välisministeeriumi püüdlustele Jegorovit enda juures hoida pääses Jüri tagasi Eestisse ning asus 1. oktoobrist 1947 rahvusvahelise avalikõiguse, 1949. aastast uue nimetusega riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri vanemõpetaja ametikohale Tartu Riiklikus Ülikoolis. 

Jüri Jegorov alustas küll oma teaduslikku tegevust rahvusvahelise õiguse alal, kuid teaduskonnasisese tööjaotuse tõttu kujunes hiljem tema erialaks nii õppejõu kui ka teadlasena õigusajalugu. Tema aktiivne õppejõuelu ülikoolis vältas sada semestrit. Teenekate aastate jooksul on Jüri Jegorovit on tunnustatud arvukate aukirjade ja tunnustuskäskkirjadega nõukogude ajast ning Tartu Ülikooli teenete- ja aumärkidega, samuti ülikooli väikese ja suure medaliga. Aastast 2007 on Jüri Jegorov ülikooli emeriitdotsent.

Õnnitleme oma õpetajat, soovime talle tervist ja head tuju ning jätkuvat mõtteerksust.

Lillekimp

Selgunud on Tartu Ülikooli aastaauhindade saajad

Tulbid

Üliõpilasesindus valis tänavused aasta õppejõu auhinna laureaadid

Andres Kuusik

President tunnustas Andres Kuusikut Valgetähe IV klassi teenetemärgiga