Suurte siirete uurimisprojekti tulemused aitavad juhtida kestlikke muutusi Eestis ja üleilmselt
Kestliku ühiskonna saavutamine eeldab tööstusrevolutsiooniga võrreldavaid murrangulisi muutusi, leiab äsja lõppenud teadusprojektis Tartu Ülikooli suurte siirete uurimisrühm. Projekti tulemustest selgub, millises ulatuses need muutused juba toimuvad, kus on läbimurre kõige tõenäolisem ja kuidas seda kiirendada.
Suure siirdena käsitlevad teadlased viimase 250 aasta jooksul toimunud lääneliku tööstusühiskonna arengut, mille käigus kujunesid välja sotsio-tehnilised süsteemid ühiskonna toidu-, energia-, tervishoiu-, haridus-, liikumis- jms vajaduste rahuldamiseks.
Rohepööre väärtuste tasandil
Lõppenud projekt mõjutas märkimisväärselt siirete uurimise edasist arengut. Nii leiti, et 18. sajandi lõpus alguse saanud esimene suur siire, mis aitas jõudsalt kaasa rikkuse kasvule, kuid tingis ka keskkonnaprobleeme, on põhimõtteliselt teisenemas. Teine suur siire sai teadlaste sõnul tõenäoliselt alguse juba 1960ndatel, mil hakati nägema keskkonnale tehtud kahju probleemina. 1980ndatel muudeti ka keskkonda puudutavaid regulatsioone, kuid energia- ja materjalitarbimine kasvab endiselt. Kitsaskoht on ka liiga suured ootused teadusele ja tehnoloogiale, millest oodatakse kõigile kitsaskohtadele lahendust. „Kogusime esimest korda tööstusühiskondade arengu mõõtmiseks kokku andmed nii eri riikides levinud ideede, normide kui ka käitumise kohta. Selle põhjal võime väita, et väärtuste tasandil algas rohepööre tegelikult juba enam kui viiekümne aasta eest,“ ütles projekti üks juhtidest, Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Laur Kanger.
Samuti sündis projekti käigus teooria, mis seletab suurte siirete geograafiat selle kaudu, millise korrapära alusel sotsio-tehnilised süsteemid maailma eri paigus tekivad, koonduvad ja ühest kohast teise levivad. Näiteks tekkisid masstootmise eelduseks olnud põhimõtted maailma eri kohtades, kuid koondusid USA-s liikuvussüsteemis ja levisid sealt komplektina taas üle ilma, kohandudes kohalike oludega. Teooria toel loodi indeks, mis võimaldab ennustada, millises maailma riigis võiks järgmise tööstusrevolutsiooniga võrreldav siire toimuda. Analüüsitud 63 riigist osutus soosikuks Rootsi, Eesti paiknes üldjärjestuses silmapaistval kaheksandal kohal.
Vahend suurte muutuste juhtimiseks ja hindamiseks
Oluline rahvusvaheline mõju on olnud projekti käigus loodud uudsel sekkumispunktide raamistikul, mis võimaldab hinnata, kas rohepöörde meetmed on süsteemse muutuse saavutamiseks piisavad. Seda on muu hulgas rakendanud Euroopa Keskkonnaagentuur, et hinnata Euroopa toidusüsteemi kujundavaid meetmeid, samuti on raamistikule viidatud ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) aruandes.
Sama raamistikku kasutas projekti töörühm ka Eesti siirdeprotsessi toetamiseks. Mitmesaja eksperdi kaasabiga selgitasid teadlased välja ja hindasid võimalikke tegevusi, mis aitaksid kaasa Eesti energia- ja liikuvussüsteemi kestlikele muutustele. „Meie projekti tulemused pakuvad praktikutele abi suurte ühiskondlike protsesside suunamisel võimaldades hinnata sekkumiste sotsiaalset teostatavust,“ ütles projekti juht, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller, kel ilmub koos professor Triin Vihalemma ja analüütik Maie Kiiseliga rahvusvahelises Routledge’i kirjastuses muutuste juhtide laiale sihtrühmale mõeldud käsiraamat sotsio-tehniliste süsteemide ning inimeste argiharjumuste ümberkujundamisest.
Projekti käigus analüüsiti ka Eesti energia-, side- ja liikuvussüsteemide ajalugu. Kogutud materjali põhjal valmib sel aastal raamat Eesti e-riigi sünnist.
Suurte siirete uurimine jätkub Tartu Ülikooli uues projektis, mille eesmärk on muuhulgas kindlaks teha, kuidas võiks tööstusühiskonna põhialuste ümbermõtestamine Eestis väljenduda.
Suurte siirete uurimisrühm tõi kokku Tartu Ülikooli ühiskonna-, keele-, ajaloo- ja majandusteadlased ning Tallinna Tehnikaülikooli teadlased innovatsiooni juhtimise vallast. Viieaastane projekt sai teoks Eesti Teadusagentuuri toel.
Tutvu tulemustega projekti kodulehel suursiire.ut.ee.
Ülevaatlik artikkel "Tööstusühiskonna taasleiutamise vajadusest" Vikerkaares.
