Sotsiaalteaduste doktoriõppe programm

Doktoriõpe valmistab ette õppejõudusid ja teadlasi tööks ülikoolides ja teadusasutustes ning juhtivspetsialiste tööks asutustes ja ettevõtetes väljaspool akadeemilist sfääri. Doktoriõpe on teaduspõhine kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel doktorant omandab iseseisvaks teadus-, arendus- ja loometegevuseks vajalikud pädevused.
Programm koosneb kahest moodulist:

1. teadus-, arendus- ja loometegevuse moodul (5460 h, mis vastab 210 EAP-le);

2. õppetegevuse moodul (780 h, mis vastab 30 EAP-le).

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant:

1. Omab põhjalikke teaduspõhiseid erialaseid teadmisi, tunneb eriala ja selle aladistsipliinide peamisi lähenemisi ja mõttevoole, on kursis eriala nüüdisaegsete arengutendentsidega ning omab süvendatud teadmisi oma uurimisvaldkonnas. 

2. Valdab oma eriala uurimismeetodeid ja metoodikaid, oskab neid rakendada ning kohandada, laiendada ja uuendada. 

3. Mõistab enda uurimisvaldkonna ja eriala interdistsiplinaarseid seoseid teiste teadusharudega. 

4. On oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik; hindab, analüüsib ja sünteesib teadusmahukaid ja uusi ideid.

5. Esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma originaalseid ja uusi seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases kodumaises ja rahvusvahelises teadussuhtluses (konverentsid, seminarid jmt). 

6. Avaldab oma uudseid ning originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes.

7. Rakendab teaduskommunikatsiooni põhitõdesid oma teadustöö tutvustamisel mitteakadeemilisele publikule. 

8. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.  

9. Rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma üldpädevusi.

10. On oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Teadus-, arendus- ja loometegevus

Mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ja valdkondlikke teaduspõhiseid teadmisi ja oskusi. Doktorant omandab teadustöö tegemise pädevuse ja ülekantavad oskused iseseisva TAL tegevuse käigus juhendaja(te) juhendamisel ning läbi praktilise kogemuse, ürituste ja muude tegevuste.

Mooduli maht on 5460 tundi, mis vastab 210 EAPle. 

Mooduli edukal läbimisel doktorant
1. omab põhjalikke teaduspõhiseid erialaseid teadmisi ja tunneb süvendatutult oma uurimisvaldkonda;
2. identifitseerib ja sõnastab iseseisvalt erialaspetsiifilisi uurimisküsimusi ja/või hüpoteese; rakendab oma eriala uurimismeetodeid uurimisküsimustele vastamiseks ja hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks;
3. algatab, kavandab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, annab neile argumenteeritult tagasisidet, sh näiteks retsenseerib üliõpilastöid;
4. lähtub oma tegevuses headest tavadest ja regulatsioonidest, sh heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest, andmekaitse ja andmehalduse nõuetest;
5. esitab ja selgitab oma uurimistööd ja selle tulemusi nii suuliselt kui ka kirjalikult erialaspetsiifilisele ja erialavälisele auditooriumile, seda vähemalt ühes võõrkeeles;
6. analüüsib ja arendab oma enesejuhtimise ja meeskonnatöö oskust;
7. analüüsib ja arendab oma üldpädevusi;
8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel.
 

Doktorant peab
1. koostama Tartu Ülikooli doktoriõppe eeskirja nõuetele vastava doktoritöö, järgides valdkonna atesteerimiskorda;
2. pidama suulise ettekande vähemalt ühel kõrgetasemelisel rahvusvahelisel erialaüritusel, osalema uurimistööga seotud rahvusvahelistel aruteludel;
3. osalema aktiivselt valitud eriala doktoriseminaridel;
4. osalema valdkonna või instituudi teadus- ja arendustöös, sh panustama teadus- ja arendustöö tegevuste läbiviimisesse ning osalema doktoriõppe keskuse üritustel;
5. andma oma teadmisi edasi õppetöö või üliõpilastöö(de) juhendamise ja eriala populariseerimise kaudu;
6. analüüsima oma edasijõudmist ja professionaalset arengut koostöös juhendaja(te)ga ning andma oma teadustöö ja muu akadeemilise tegevuse edenemise kohta aru atesteerimisel.
 

Õppetegevuse moodul 

Mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ja valdkondlikke teaduspõhiseid teadmisi ja oskusi. Doktorant omandab teadustöö tegemise pädevuse ja ülekantavad oskused iseseisva töö, õppeainete, kursuste, koolituste ja muu tegevuse käigus.

Mooduli maht on 780 tundi, mis vastab 30 EAPle. 

Mooduli edukal läbimisel doktorant
1. demonstreerib laiapõhjalisi teadmisi oma erialal ja uurimisvaldkonnas;
2. tunneb ja hindab kriitiliselt mitmesuguseid teadusliku analüüsi meetodeid;
3. analüüsib ja arendab oma akadeemilise kirjutamise oskust ja rahvusvahelise akadeemilise publitseerimise oskust;
4. analüüsib ja arendab oma esinemisoskust, kohaldab nii suulise kui ka kirjaliku akadeemilise diskussiooniga seotud tavasid ning tagasiside andmise põhimõtteid ja meetodeid;
5. omab õpetamiseks või juhendamiseks ja eriala populariseerimiseks vajalikke teadmisi ning rakendab neid;
6. analüüsib ja arendab oma üldpädevusi.
 

Õppetegevuse moodul jaguneb kaheks: ülekantavate oskuste arendamine (ülekantavate oskuste alamoodul; 312 h, mis vastab 12 EAP) ja erialaõpe (erialaste teadmiste alamoodul; 468 h, mis vastab 18 EAP). 

Ülekantavate oskuste alamoodul 
  • Kõigi erialade doktorantidel on kohustuslik läbida esimesel õppeaastal aine "Sissejuhatus doktoriõpingutesse sotsiaalteaduste valdkonnas" (3 EAP).
  • Ülejäänud 9 EAP ulatuses peavad doktorandid omandama programmi ja mooduli õpiväljundites nimetatud ülekantavad pädevused ja hoiakud, lähtudes eneseanalüüsist ja juhendajaga koostöös koostatud individuaalplaanist (enesetäienduse plaanist). 

 

Erialaste teadmiste alamoodul

Õppetegevuse mooduli erialaste teadmiste alamoodulis läbivad sotsioloogia doktorandid järgmised õppeained:
Publitseerimisstrateegiad sotsioloogias“ (3 EAP);

Teadusartikli publitseerimine sotsiaalteadustes“ (6 EAP).

Ülejäänud 9 EAP osas valib doktorant õppeainete „Sissejuhatus teaduskorraldusse“ (3 EAP), „Diskursusanalüüs“ (6 EAP), „Info visualiseerimine sotsiaalteadustes“ (6 EAP) ja „Rakendusantropoloogia ja koosloome“ (6 EAP) hulgast;
 

Õppetegevuse mooduli erialaste teadmiste alamoodulis läbivad meedia ja kommunikatsiooni doktorandid järgmised õppeained:

Publitseerimisstrateegiad meedias ja kommunikatsioonis“ (3 EAP);

Teadusartikli publitseerimine sotsiaalteadustes“ (6 EAP).

Ülejäänud 9 EAP osas valib doktorant õppeainete „Sissejuhatus teaduskorraldusse“ (3 EAP), „Diskursusanalüüs“ (6 EAP), „Info visualiseerimine sotsiaalteadustes“ (6 EAP) ja „Rakendusantropoloogia ja koosloome“ (6 EAP) hulgast.

Õppetegevuse mooduli erialaste teadmiste alamoodulis läbivad õigusteaduse doktorandid 18 EAP ulatuses aineid õppeainete „Õigusteaduse metodoloogia“ (6 EAP), „Õigusteaduse erialaseminar“ (6 EAP), „Võrdlev õigusteadus“ (6 EAP) ja „Eesti õiguse ja õigusteaduse aktuaalseid probleeme“ (6 EAP) hulgast.

Õppetegevuse mooduli erialaste teadmiste alamoodulis läbivad politoloogia doktorandid järgmised õppeained:

Sissejuhatus doktoriõpingutesse politoloogias“ (6 EAP).

Ülejäänud 12 EAP osas valib doktorant õppeainete „Rahvusvahelised suhted“ (6 EAP), „Võrdlev poliitikateadus“ (6 EAP), „Poliitiline teooria“ (6 EAP), „Balti riikide poliitika“ (6 EAP) ja „Valitsemine“ (6 EAP) hulgast.

Õppetegevuse mooduli erialaste teadmiste alamoodulis läbivad ärijuhtimise doktorandid järgmised õppeained:

Teadustöö metodoloogia ja teaduspublitseerimine" (3 EAP); 

Teadustöö meetodid“ (3 EAP); 

Erialakursus“ (12 EAP).

 

Õppetegevuse mooduli erialaste teadmiste alamoodulis läbivad majandusteaduse doktorandid järgmised õppeained:

Teadustöö metodoloogia ja teaduspublitseerimine" (3 EAP); 

Erialakursus“ (15 EAP).

Õppetegevuse mooduli erialaste teadmiste alamoodulis läbivad psühholoogia doktorandid järgmised õppeained:

Sissejuhatus doktoriõppesse“ (3 EAP); 

Juhendajaseminar I“ (3 EAP); 

Juhendajaseminar II“ (3 EAP); 

Juhendajaseminar III“ (3 EAP); 

Juhendajaseminar IV“ (3 EAP);

vabaained (3 EAP).

#kestlikkus #teadus
Kergliiklustee jalakäijatele ja ratturitele_allikas Pexels

Valmis uuring ja analüüs, mis käsitleb kohalike omavalitsuste rolli rohepöördes

#teadus
Mikroplast ämbris_allikas Pexels

Värske teadus: tulemuslikust lastekaitsest, koroonajärgse tuleviku kujutlemisest, rasvunud poiste treenimisest ja kahjulikust mikroplastist

#kestlikkus #teadus #ühiskonnale
Piret Ehin 2

Eesti teadus ja ühiskond vajavad praegu kõige enam avatust, tõde ja julgeolekut