Näitusel „Teadusrikas Tartu“ tutvustatakse teadusajaloo edulugusid

26. jaanuaril avati Tartu 2024 programmi kuuluv näitus „Teadusrikas Tartu“, kus saab tutvuda Tartu rikkaliku teadusajaloo 24 edulooga. Näitusel on võimalik lugeda kümnete Tartu Ülikooli teadlaste avastustest, mis on märkimisväärselt mõjutanud üleilmse teaduse arengut, parandanud inimeste heaolu ja aidanud meil ümbritsevast paremini aru saada.

Paljud Tartus töötanud teadlased on murdnud müüte. Näiteks on nad tõestanud, et ilmaruum ei ole mitte iidvana, vaid kõigest mõne miljardi aasta vanune, ja et mammutid ei ole lõunamaa loomad, kes hukkusid üleilmses veeuputuses.

Muu hulgas on aidanud Tartu Riikliku Ülikooli rektori Feodor Klementi kunagised luminestsentsiuuringud luua tänapäevaseid energiasäästlikke LED-lampe ning Tartu tähetorni direktori Wilhelm Struve täheuuringud mõista paremini kosmost ja koostada täpsemaid maakaarte. Lisaks saab näitusel lugeda mitmest murrangulisest meditsiiniavastusest, tänu millele on paranenud ravikvaliteet ja arenenud kirurgia. Just Tartu Ülikoolis võeti esimesena kasutusele steriliseeritud kummikindad ning pandi alus tänapäevasele verehüübimisteooriale, mis on vereülekannete tegemisel asendamatu teadmine.

Kõigest sellest ja muustki põnevast saab rohkem teada näitusel „Teadusrikas Tartu“, mis asub 25. märtsini Tartu Ülikooli Kliinikumi 1. korrusel. Seejärel saab eksponaatidega tutvuda kuni suve lõpuni Küüni tänaval.

Tartu teaduslikku pärandit tutvustavate tekstide autor on Tartu Ülikooli geograafia ajaloo kaasprofessor Erki Tammiksaar. Nõuga olid abiks ka Marco Kirm, Karl Pajusalu, Kalevi Kull, Kristiina Tambets, Andres Metspalu, Urmas Kõljalg, Martin Zobel, Tõnu Viik, Ken Kalling, Toomas Asser, Marika Mikelsaar, Jaak Vilo, Jüri Allik, Jaanus Harro ja Mihhail Lotman.

Teaduslood on eksponaatidel kõrvutatud Tartu 2024 programmi kuuluva üritusega, mida on aasta jooksul võimalus külastada.

Näitust korraldab Eesti Teadusagentuur ja kaasrahastab Euroopa Liit.