Mobiilse elu uuringu lahenduste abil loodab riik jõuda inimeseni kiiremini

Tartu Ülikooli juhtimisel on lõpule jõudnud kolm aastat kestnud uuring „Mobiilne elu – mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“ kogumahuga üle 900 tuhande euro. Uuringu eesmärk oli leida toimivad lahendused inimeste elukohaandmete täpsuse parandamiseks rahvastikuregistris ning riigi ja kodanike elektroonilise infovahetuse tõhustamiseks, võttes seejuures arvesse inimeste mobiilsust, digiajastu võimalusi ning riigi võimekust lahendust administreerida.

Projekti konsortsiumi juhi, Tartu Ülikooli professor Raul Eametsa sõnul oli teadlastel eesmärk jõuda selleni, et seadustada inimesele mitu registreeritud elukohta, millel on õiguslik tähendus. „Peamine elukoht oleks see, kus hääletatakse ja kuhu laekuvad maksud. Lepinguline elukoht sisaldaks lepingut kohaliku omavalitsusega, milleslepitakse kokku teenused, mida inimene omavalitsuselt saab,“ täpsustas Raul Eamets. Teine oluline ettepanek on analüüsikeskuse loomine, kus toimuks erinevates andmebaasides oleva info ristkasutus, et välja selgitada, kus inimene tegelikult elab. „Eestis on palju andmebaase, kuid nende ristkasutamine on keeruline, samuti on andmekvaliteet väga erinev,“ sõnas Eamets.

Mobiilse elu uuring pakub mitmeid lahenduste suundi, kuid üheks olulisemaks on registrite andmete võrdlemine mobiilse positsioneerimise võimalustega. „Selleks et riik saaks operatiivselt oma inimestega suhelda, näiteks kui ähvardab oht, on vaja teada, kus inimesed liiguvad ja elavad. Mobiilne positsioneerimine on selleks üks parimaid töövahendeid,“ lisas Eamets.

Uuringu ühe tellija, Siseministeeriumi esindaja Enel Pungas leiab, et väljapakutud lahendused on väärtuslikud Sidusa Eesti arengukava kontekstis. „Arengukavas on nutika rahvastikuarvestuse programmis lahendust vajavaks küsimuseks see, kuidas tagada rahvastikuregistris kvaliteetsed elukohaandmed, mis on aluseks riigi ja kohalikel omavalitsuste teenuste pakkumisel Eesti elanikele. Käesolev projekt on suur samm edasi vastuse suunas,“ ütles Pungas.

Uuringu viisid ellu uurimisrühmad, kuhu kuulusid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ning ökoloogia ja maateaduste instituut, Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Keskus, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut. Lisaks kaasati uuringusse eksperte väljastpoolt ülikoole.

Tutvu uuringu lõpparuandega.

Uuringu tellis ja uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu. Uuring valmis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi eesmärkide elluviimiseks.

Foto autor on Lukas Blazek, Unsplash.