Indrek Reimand: rääkige laiemalt, et Ida-Virumaa on arengu ja võimaluste maa
Hea ülikoolipere ja külalised, daamid ja härrad!
Kui 1632. aastal ülikool asutati, siis oli see Rootsi Kuningriigi teine ülikool. Kuni 20. sajandini oli see Eesti- ja Liivimaal ainus ülikool, mille tegid kuulsaks nii Rootsi, Saksa kui ka Vene teadlased. Siin alustasid oma haridusteed esimesed eesti ja ka läti haritlased.
Aga just eestikeelseks muutmine aastal 1919 avas ülikooli tõelise väärtuse meie riigile ja rahvale. Sest see ei ole ju ainult haridus või kõrgharidus, millest me räägime. Nii on meil ju omakeelne arstiabi, omakeelne seadusandlus, omakeelne teadus, omakeelne kogu kultuur, meil on omakeelne kõik.
See on võimalik ainult siis, kui õpetame oma arste, poliitikuid, juriste, insenere jne eesti keeles. Meie väike eestikeelne riik ongi võimalik tänu sellele, et meil on eestikeelne kõrgharidus.
Eestikeelne ülikool ei tähenda seda, et siin räägitakse ainult eesti keeles. Näiteks 104 aastat tagasi, kui eestikeelne ülikool rajati, peeti 41% loengutest eesti keeles, 50% vene keeles ja ülejäänud saksa keeles. Ja praegu me teame, et tõeliselt head kõrgharidust me saame anda ainult siis, kui oleme rahvusvahelised. Sest ainult nii saame tuua siia kogu maailmas loodava tarkuse. Ja ainult nii on võimalik meil ennast võrrelda teiste maailma ülikoolidega.
Kuigi eestikeelne ülikool rajati rohkem kui sada aastat tagasi, täna on eesti keel ja eestikeelne haridus jälle aktuaalne teema.
Selleks, et töötada Eestis arstina või juristina või poliitikuna või ametnikuna, selleks, et osa saada kõikidest võimalikest rollidest meie riigis, peab oskama eesti keelt. Juba selleks, et õppida ülikoolis nendel erialadel, peab oskama eesti keelt. Sellepärast on otsustatud koolihariduses üle minna eestikeelsele õppele.
Võrreldes üle-eelmise aastaga oleme suurendanud õpetajakoolituse vastuvõttu peaaegu kahekordseks, täpsemalt on kasv olnud 92%. Nii suur kasv on väljakutseks kogu organisatsioonile, aga me saame hakkama.
Üleminek eestikeelsele õppele on aastakümnete suurim reform Eesti hariduses. See nõuab tuhandeid uusi õpetajaid, uusi õppematerjale, mitmesugust metoodilist tuge ja muidugi tugevat tahet kõigi raskuste ületamiseks.
Meie kolledžil on selles reformis suur roll. Ma usun, paljud ei tea, aga võrreldes üle-eelmise aastaga oleme juba suurendanud õpetajakoolituse vastuvõttu peaaegu kahekordseks, täpsemalt on kasv olnud 92%. Nii suur kasv on väljakutseks kogu organisatsioonile, aga me saame hakkama.
Lisaks sellele me anname täiendkoolitust lõimitud aine- ja keeleõppe teemadel ning kooli tagasipöörduvatele õpetajatele. Me nõustame koolimeeskondi ja toetame lasteaedu 2+1 metoodika rakendamisel. Ja muidugi on selle juures meie ülesandeks anda meie enda üliõpilastele väga hea eesti keele oskus.
Siin Narvas ning Ida-Virus on selle reformi üks kõige keerulisem piirkond. Meie õppejõudude ja lõpetajate nõu ja jõud saab selle reformi elluviimisel abiks olla. Regionaalse kolledži roll ongi just panustada siia, regionaalsesse arengusse. Kui meil seda rolli poleks, oleks odavam, lihtsam ja tulemuslikum anda kogu kõrgharidus Tartus ja Tallinnas.
Algaval aastal saab hoo sisse meie IT õppekavade arendus ja käivituvad kaks IT teadusprojekti. Rahastamisega on juba otsused tehtud, uute kolleegide värbamine on ees. Väga raske on leida inimest, kes samaaegselt rahuldab teadusprojekti vajadusi ja oskab eesti keelt. See on väga raske IT valdkonnas üldiselt ja Narvas veel eriti.
Ma olen uhke, et me saame oma rolliga hästi hakkama. Meie tagasiside on väga hea, nii üliõpilastelt õppeainete osas kui ka vilistlastelt, kes töötavad Ida-Virumaal juhtivatel kohtadel. Tänavu sisseastunute hulgas läbi viidud küsitluse järgi on 79% Narva kolledži üliõpilastest siia õppima tulnud esimese või ainukese valikuna.
Tänavu sisseastunute hulgas läbi viidud küsitluse järgi on 79% Narva kolledži üliõpilastest siia õppima tulnud esimese või ainukese valikuna.
Selle juures sooviksin ma paluda midagi ka teilt. Meil kõigil on vastutus, et kui meile siin meeldib, siis tuleb sellest laiemalt rääkida ja siia inimesi juurde kutsuda. Nii töötajaid kui ka üliõpilasi. Siis saame hakkama suureneva õppemahuga ja kõigi uute väljakutsetega.
Rääkige sellest, mis meil on hästi. Rääkige sellest laiemalt, et Ida-Virumaa on arengu ja võimaluste maa. Ja kutsuge inimesi siia tööle.
Lõpetuseks parafraseerin ma Tartu linnapead Urmas Klaasi, kes küsis mõned aastad tagasi, mis oleks Tartu ilma ülikoolita? Mina küsin, mis oleks Narva ilma kolledžita? Küllap ta oleks üks ilus linn, aga siiski teistsugune…
Palju õnne sünnipäevaks, eestikeelne ülikool!
Vivat academia!
