Heidi Ann Erbsen kaitseb doktoritööd „The making of ‘Imagined global communities’: the ‘orientation’ and ‘orientalization’ of Russian speaking audiences“

3. juulil kell 14.00 kaitseb Heidi Ann Erbsen meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd „The making of ‘Imagined global communities’: the ‘orientation’ and ‘orientalization’ of Russian speaking audiences“ („Kujuteldavate globaalsete kogukondade loomine. Venekeelse auditooriumi orientaliseerimine rahvusvahelises meedias ja auditooriumi enesepositsioneerimine selle suhtes“). 

Juhendaja:
professor Triin Vihalemm, Tartu Ülikool

Oponent:
Tetyana Lokot, Dublini Linna Ülikool (Iirimaa)

Kokkuvõte
Heidi Ann Erbsen selgitab oma doktoritöös, kuidas inglise- ja venekeelne rahvusvaheline meedia kujundab globaalset venekeelset kogukonda, pakkudes orientaliseeritud ehk stereotüüpe kinnistavat sisu ühetaolisele kujuteldavale publikule, vastamata selle publiku tegelikele eripalgelistele huvidele ning enesekuvandile.

Uurimismaterjal on kogutud ja analüüsitud enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Eesti-Venemaa piirilinnast Narvast ning selle elanikest kirjutati rahvusvahelises inglisekeelses meedias aastatel 2015–2018 (st pärast Krimmi hõivamist Venemaa poolt ja enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal) orientaliseerival viisil, see tähendab loodi püsivaid stereotüüpe. Rahvusvaheliste venekeelsete uudiste illustratsioonidena kasutati stereotüüpseid pilte nagu: Vladimir Putin, matrjoškad, Lenini kuju, tekstis kujutati linna kui konfliktipiirkonda Venemaa ja Lääne vahel. Samal ajal narvakad ei võtnud seda kujutusviisi omaks ning rääkisid oma kodulinnast kui ajaloolisest Rootsi ja hansalinnast, tänasest Ida ja Lääne kohtumiskohast.

Yandexi algoritmi poolt pakutud uudissisu Venemaal, Eestis, Lätis ja USA-s on erinev, mis näitab, et Venemaa kontrollitud infovood on üsna killustunud. Rahvusvahelise uudismeedia toodetud kujutluspilt ei väljenda ajalooliselt, poliitiliselt ega kultuuriliselt aktuaalseid teemasid kohalike venekeelsete auditooriumide jaoks piisava nüansirikkusega. Seega rahvusvaheline meedia, kes peaks ideaalis olema väga paindlik, seda tegelikult ei ole. Eri riikide vene keelt kõnelevatele vähemusgruppidele pakutakse uudissisu ja kujutluspilti venekeelsest auditooriumist, mis ei kujuta inimesi tõepäraselt (inglisekeelne sisu) ega ka kõneta neid (venekeelne sisu). Eesti venekeelne auditoorium suhestub aga rohkem kohalikest allikatest tuleva informatsiooniga ning vähem uudistega, mida Yandexi algoritm Eesti venekeelse lugeja jaoks pakub. Veelgi vähem huvituvad kohalikud venekeelsed lugejad Venemaa lugeja jaoks pakutavatest uudistest, sest need jäävad kaugeks.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!