Eestil saab 20 aastat Euroopa Liiduga ühinemisest
Tuleval aastal möödub 20 aastat Eesti, Läti ja Leedu ühinemisest Euroopa Liiduga, 20-aastaseks saab ka Euroopa õpingute magistriõpe Tartu Ülikoolis. TÜ Euroopa õpingute kaasprofessor Stefano Braghiroli kirjutab põhilistest proovikividest, mis määratlevad tänapäeva maailma palju enam kui 2000. aastate alguses.
Aastast 2004, mil liitusime nii Euroopa Liidu kui ka NATO-ga, on Eesti riik kujundanud Brüsselis endale usaldusväärse ja pühendunud liikme kuvandi. See on andnud võimaluse avaldada nii EL-i kui ka maailma poliitikale suuremat mõju, kui Eesti suurust arvestades eeldada võinuks.
Neli proovikivi, mis määratlevad tänapäeva maailma palju enam kui 2000. aastate alguses, on keskkonna hoidmine, tehnoloogia positiivse mõju suurendamine, keerukate geopoliitiliste olukordadega toimetulek ja demokraatia püsimine. Ent uued katsumused toovad kaasa ka uusi võimalusi oma tulevikku ise kujundada.
Esimene proovikivi: keskkond
Euroopa Liidu kliimadiplomaatiat võib määratleda kahe märgilise suundumuse kaudu.
Esiteks on EL pärast 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet tõestanud end teerajajana keskkonnastandardite levitamisel ja edendamisel ka mujal maailmas. Ilmekas näide on California osariigi otsus järgida Euroopa rohelepet, mis ületab USA õigusaktide ambitsioone.
Teiseks püüab liit rohepööret ellu viies säilitada oma majanduslikku konkurentsivõimet maailmaturgudel: suurendada oma sõltumatust ja majanduse vastupanuvõimet ning tagada usaldusväärsete partnerite abiga rohepöördeks vajalike kõrgtehnoloogiliste ressursside ja toorainete varustuskindlus.
Euroopa roheleppe keskmes on eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55%. Lisaks nähakse ette CO2 hinnastamise mehhanism ja stiimulid kestlikkust edendavatele ettevõtetele.
Õiglase ülemineku fondiga, millega toetatakse eelkõige fossiilkütustest sõltuvaid piirkondi nagu Ida-Virumaa, püütakse vähendada nende poliitikameetmete negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju.
Teine proovikivi: digitehnoloogia levik
EL-ist on saamas standardilooja ka (digi)tehnoloogia kasutamisel. Kuigi majanduslike tegurite ja bürokraatlike takistuste tõttu jääb EL innovatsioonijõuna Hiinast ja USA-st maha, on tal õnnestunud koostada tõhusad õigusaktid uute tehnoloogiate kasutuse kujundamiseks nii, et kodanike õigused digivaldkonnas oleksid selged ja kaitstud. Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete laialdane kasutuselevõtt ja tehisintellekti käsitlevad õigusaktid lubavad uskuda, et see tendents jätkub ka tulevikus.
Lisaks on EL-il õnnestunud laiendada digitehnoloogia ja e-valitsemise eeliseid üle liikmesriikide piiride. Just Eesti on olnud Euroopa digivaldkonna eestvedaja, mõjutades sellega kogu maailmajao digitaalset tulevikku. Eesti on juhtinud tähelepanuväärseid algatusi, mis kujundavad Euroopa kodanike tulevikku – nende hulgas on digitaalse ühtse turu lõpuleviimine ja Euroopa digiidentiteedi kasutuselevõtt.
Kolmas proovikivi: geopoliitilised olud
EL on olnud tõhus otsustaja hästi reguleeritud ja prognoositavas keskkonnas, kus kõik osalejad järgivad eeskirju ja otsustega ei pea kiirustama. Rahvusvahelised suhted on üha enam aga vastupidised: ettearvamatud ja kiiresti muutuvad.
Üleilmse tähtsusega küsimustes on üksmeele ja koostöö otsimine viimase kümne aasta jooksul järk-järgult asendunud vastasseisu ja konkurentsiga. Esile kerkivad läänele vastanduvad hegemooniad Pekingist Moskvani.
Kui 2004. aastal ei olnud Moskva aktiivselt Balti riikide EL-iga liitumise vastu, siis alates Euromaidanist on Venemaa üha enam EL-ile ja selle idanaabrussuhetele vastandunud. Venemaa valitseva eliidi silmis pole NATO-l ja EL-il suurt vahet, mõlemat peetakse otseseks ohuks oma endise impeeriumi Kremli haardes püsimisele.
On märkimisväärne, et nüüd mil Euroopa pinnal toimub hävitavaim vallutussõda alates 1945. aastast, on EL suutnud ette võtta geopoliitilise revolutsiooni. Viimase 15 kuuga on selle välistegevus muutunud rohkem kui eelnenud 15 aastaga.
Neljas proovikivi: demokraatia kaitsmine
Järgmisel aastal on tulemas Euroopa Parlamendi valimised. Nende eel tasub meenutada Euroopa integratsiooniprotsessi algust märkiva Schumani deklaratsiooni sõnu: „Rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta ilma loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega."1
Kriiside laines oleme näinud, et kui Euroopa liberaalsed demokraatlikud riigid on nõrgalt juhitud ega suuda tõhusalt reageerida, teevad autoritaarsed režiimid endale edukat üleilmset promokampaaniat. Illiberaalne mudel on ebakindlal ajal toetajaid kogunud terves Euroopas.
Euroopa integratsioon, vabadused ja saavutused võivad saada selle olukorra üheks tuntavamaks ohvriks. Rahvuslased, kes on aastaid rääkinud, et EL tuleks lammutada, süüdistavad liitu üha enam selles, et see pole teinud piisavalt. Sageli tõmbavad nad oma jutupunktidega kaasa ka poliitikud ja meedia.
Praegu on rohkem kui kunagi varem vaja kodanike demokraatlikest häältest lähtuvaid loomingulisi pingutusi, mis oleksid vastavuses meie ees seisvate katsumustega.
Kas Balti riikide häält on kuulda?
Kuigi Eestit ja teisi Balti riike arvatakse tavaliselt EL-i usaldusväärseimate liikmete hulka, on neil olnud ka raskusi liidu välispoliitika ja globaalse perspektiivi kujundamisel, eeskätt oma perifeerse asukoha ja keerukate ajalooliste suhete tõttu Moskvaga.
Alates Venemaa täieulatuslikust sissetungist Ukrainasse on Eesti aga näidanud, et geopoliitilise teadlikkuse, selgete eesmärkide ja suure usaldusväärsusega on võimalik oma ääremaisest positsioonist üle olla. Selline tegevus võimendab Balti riikide häält ning annab neile enneolematult keskse tähtsuse ja mõju poliitika kujundamisel ja otsuste tegemisel.2
Eesti ja teiste Balti riikide usaldusväärsust läänes tugevdab veelgi vankumatu toetus Ukrainale ja pühendumine liberaalse demokraatia väärtustele. See annab Eestile (erinevalt mõnest teisest siinse piirkonna riigist) tugeva moraalse aluse Venemaa imperialistliku ekspansionismi vastu võitlemiseks, kusjuures peale julgeolekuprobleemide hõlmab see liberaalse demokraatia ja illiberaalse autoritarismi vastasseisu ületamist.
Euroopas jõudu koguva illiberalismi taustal on Eestil hea väljavaade võimendada oma mõju piirkonna liberaalse eestkõnelejana. Lisaks annab Eesti usaldusväärsus e-valitsemise teerajajana meile ülesande vedada eest lahenduse otsimist võtmeküsimusele, kuidas elavdada Euroopa demokraatiat.
Eesti uuenduslike digilahenduste levik võiks aidata tuua Euroopa demokraatia 21. sajandisse ja suurendada selle vastupanuvõimet nii uutele kui ka vanadele ohtudele. Digiajastul on Eestil oma roll ka kodanikuosaluse suurendamisel ja Euroopa demokraatia aluste tugevdamisel.
Toredal kombel ja omamoodi tõendina Eesti eduloost langeb Euroopa Liiduga liitumise juubel aastale, mil Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
Euroopa õpingute magistriõpe Tartu Ülikoolis saab 20-aastaseks
Tartu Ülikool on traditsiooniliselt olnud Eesti globaalse hääle ja uuenduspüüdluste kandja, seda ka Euroopaga lõimumise kontekstis. Aastal 2003, vahetult enne Eesti liitumist EL-iga, loodi TÜ Euroopa kolledžis Euroopa õpingute magistriõppekava, millel oli kaks eesmärki: koolitada Eesti EL-i ametnike esimest põlvkonda ning kasvatada Eesti ühiskonna teadlikkust.
Nüüd, mil õppekava tähistab 20. aastapäeva, on selle missiooni kohandatud tänapäeva maailmaga. Viimase aasta jooksul on ellu viidud õppekavareformi, mille tulemusel pakutakse muu hulgas uuenduslikke ainekursusi „Euroopa rohepööre“ ja „EL Eestis ja Eesti EL-is“.
Õppekava toetab ka eelmisel aastal Johan Skytte poliitikauuringute instituudis loodud Jean Monnet’ tippkeskus „Rejuvenating Democracy in the EU“ (REPAIR), mille eesmärk on tõhustada õppe- ja teadustööd EL-i uuringute valdkonnas, uurides demokraatliku poliitika ja valitsemise takistusi EL-is ja pakkudes neile lahendusi.
1 Schumani deklaratsiooni täisteksti saab lugeda Euroopa Liidu veebilehel
2 Vt lisaks: S. Braghiroli, Baltic Voices – From Fringes to the Fore. – New Eastern Europe 2023, 4.
Artikkel ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis
