Sellel nädalal allkirjastati Kasahstanis Kordai rajooni alushariduse organisatsioonide õpetajate seminaril kokkulepe hakata lasteaias „Buldirshin“ rakendama Eesti keelekümbluskogemust. 2022. aasta kevadel osales Kasahstani Riikliku täienduskoolituse keskuse „Orleu“ vanem õppejõud Zhanar Khairusheva Narva kolledžis täiendusõppe programmis, mille käigus tutvus ta muuhulgas ka Eesti Keelekümblusprogrammiga.
Rahvusvahelise täienduskoolitusprogrammi „21st Century Skills in Teacher Professional Development“ eesmärk oli tutvustada osalejatele kaasaegse hariduse tähtsaid aspekte Eesti haridussüsteemi näitel ja luua tingimused teadmiste omandamiseks ja oskuste arendamiseks 21. sajandi õpetajate koolitamisel.
Programmi käigus tutvuti muuhulgas ka Eesti Keelekümblusprogrammiga ja külastati nii Narva kolledži õppejõudude loenguid kui ka Narva, Tallinna ja Tartu keelekümbluskoole ja -lasteaedu.
Olen tänulik meie partneritele – koolidele ja lasteaedadele Narvast, Tartust ja Tallinnast, kes võtsid täienduskoolitusel osalejad vastu ja tutvustasid neile oma igapäevatööd.
Projektis osales neli Kasahstani riikliku stipendiumi „Bolashak“ laureaati.
Programmi projektijuhi Anna Golubeval on hea meel, et Narva kolledži täienduskoolituse raames õpitu ja kogetu kannab vilja. „Meie jaoks tähendab selline täienduskoolitus võimalust tutvustada Eesti hariduse edulugusid. Olen tänulik meie partneritele – koolidele ja lasteaedadele Narvast, Tartust ja Tallinnast, kes võtsid täienduskoolitusel osalejad vastu ja tutvustasid neile oma igapäevatööd,“ lisas Golubeva.
Kasahstani lasteaed „Buldirshin“ valiti Eesti keelekümbluskogemuse jagamiseks, kuna see on vaid neli aastat vana ja on piirkonna üks kaasaegsemaid. Lasteaed asub Kordai rajoonis, Sortobe külas, kus elab 90% Dungani diasporaa elanikkonnast, kes peaaegu ei räägi kasahhi keelt.
Lasteaia juhataja Aisha Ljušerovna sõnul on tänavu järsult suurenenud nõudlus kasahhi õppe- ja kasvatuskeelega rühmade järele. „Lapsevanemad mõistavad, et kasahhi ehk riigikeele õpe on võõrkeelse elanikkonna Kasahstani ühiskonda integreerumise oluline tingimus. Eesti keelekümbluskogemus on selle töö tegemisel olnud väga kasulik,“ ütles Ljušerovna.