Sõda Ukrainas muudab maailma julgeolekuolukorda

Tartu Ülikooli Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse CEURUS tegevjuht Maili Vilson ja Tartu Ülikooli Kesk- ja Ida-Euroopa, Venemaa ja Euraasia uuringute magistriõppekava programmijuht Heiko Pääbo kirjutavad ülikooli ajakirja aprillinumbris Ukraina sõja mõjust maailma julgeolekuolukorrale.

Venemaa 24. veebruaril alanud täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse on pea peale pööranud kogu senise arusaama Euroopa julgeolekust ja šokeerinud neid, kes ei uskunud konventsionaalse sõja võimalikkusse meie piirkonnas 21. sajandil.

Sissetungi algusest saati on Ukrainas hukkunud tuhandeid inimesi: lisaks mõlema poole sõjalistele kaotustele on elu kaotanud mitu tuhat tsiviilisikut, sealhulgas üle saja lapse. ÜRO Pagulasameti andmetel oli umbes 44-miljonilise elanikuga Ukrainast 22. märtsi seisuga põgenenud üle 3,5 miljoni inimese ja sisepagulasi on üle 10 miljoni.

Venemaa kiire ja võiduka sõjakäiguna planeeritud rünnakud on jäänud toppama ning alanud on kurnamissõda, mille käigus on Vene väed valimatult pommitanud Ukraina linnu ja takistanud tsiviilelanike evakueerimist humanitaarkoridoride kaudu. Maailm jälgib imetlusega ukrainlaste vankumatut vastupanu Venemaale ja paljud riigid, teiste seas Eesti, toetavad Ukrainat nii sõjalise kui ka humanitaarabiga.

Ehkki mitte keegi ei oska ennustada, millal ja kuidas vastasseis lõpeb, siis üks on selge: sõjaeelset maailma tagasi ei tule ja sõja mõju ulatub väga kaugele. Eriti teravalt tunnetavad seda Venemaaga ühist piiri jagavad Kesk- ja Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid, kes pidid pärast Nõukogude Liidu lagunemist otsustama, kuidas arendada suhteid Venemaaga külma sõja järgses maailmas.

Paljude jaoks on Venemaa küll julgeolekuoht, aga ka oluline partner. 30 aasta jooksul välja kujunenud käitumismallid vaadatakse nüüd üle paljudes pealinnades.

Jätame korraks kõrvale igapäevase sõjategevuse ning keskendume Ukraina ja Venemaa, aga ka regiooni teiste riikide sõjareaktsioonidele ning võimalikele edasistele sise- ja välispoliitilistele arengusuundadele.

Loe lähemalt Universitas Tartuensisest.