8. veebruaril kell 15.00 kaitseb Artur Meerits ärijuhtimise erialal doktoritööd „First-level military leaders’ leadership competencies and their relationship with unit effectiveness in terms of collectivistic leadership with the example of the Estonian Defence Forces“ („Kaitseväe esmatasandi sõjaväeliste juhtide eestvedamispädevused ja nende seos kollektiivse eestvedamise kui üksuse efektiivsusnäitajaga“).
Juhendaja:
kaasprofessor Kurmet Kivipõld, Tartu Ülikool
Oponendid:
Hubert Annen (PhD), Military Academy at ETH Zurich (Šveits)
Martin Scherm (PD PhD), Center of Leadership Development and Civic Education / Helmut Schmidt University (Saksamaa)
Kokkuvõte
Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada esmatasandi sõjaväeliste juhtide eestvedamispädevuste tase ja selle seos üksuse efektiivsusega. Paljud uuringud on välja toonud, et juhtide eestvedamiskäitumisel on üksuse efektiivsuse suurendamises oluline roll. Samas võib vähesel juhtimiskogemusel ja tagasihoidlikel eestvedamispädevustel – eriti esmatasandi juhtidel puhul – olla vastupidine mõju. Organisatsiooni efektiivsuse määratlemiseks on mitmeid võimalusi, siinses töös kasutati kollektiivse eestvedamise käsitust, mille keskmes on vastavalt olukorrale esile kerkivad mitteametlikud pädevad juhid. Kollektiivne eestvedamine on eriti oluline tingimustes, kus organisatsiooni allüksused tegutsevad hajutatult ja otsuste vastuvõtmisel ei saa toetuda formaalsele juhile. Erinevate riikide relvajõudude eestvedamiskäsitlusi analüüsides selgus, et sõjaväeliste juhtide eestvedamisel eristub kolm suunda. Ülesandele suunatus iseloomustab keskendumist alluvate käitumisele, nende tunnustamisele või karistamisele vastavalt sellele, kuidas järgitakse norme ja reegleid. Arengule suunatud eestvedamise keskmes on alluvate pädevuse suurendamine, tuginedes motiveerimisele. Suhetele suunatuse puhul soodustab juht sotsiaalsete sidemete teket ja panustab vastastikuse usalduse tekkele. Eesti kaitseväes läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et paljude esmatasandi sõjaväeliste juhtide eestvedamispädevused on keskpärasel tasemel. Kõrgel tasemel olid sellised näitajad nagu karistamine, eeskujuks olemine ja ühiste eesmärkide rõhutamine. Madalal tasemel on eestvedamispädevused, mis kõnelevad juhtide võimest luua üksuses sotsiaalseid sidemeid. Esmatasandi juhtide eestvedamispädevuste ja üksuse efektiivsuse seose analüüsil selgus, et kui enamik eestvedamispädevusi on seotud lühiajalise efektiivsusega, siis pikaajalise efektiivsusega seos puudub.