Atesteerimine

• 1. aasta doktoranti atesteeritakse:
  • kui immatrikuleerimisest on möödunud üks õpitud semester;
  • kui immatrikuleerimisest on möödunud kaks õpitud semestrit.
• Alates 2. aastast atesteeritakse doktoranti üks kord õppeaastas, kui on möödunud kaks õpitud semestrit.
• Eksterni atesteeritakse siis, kui on möödunud kaks õpitud semestrit.
• Akadeemilise puhkuse ajal doktoranti ei atesteerita.

Atesteerimised toimuvad õppekaval vähemalt kaks korda õppeaastas. Atesteerimiste kuupäevad kinnitatakse 1. märtsiks (sügissemestri atesteerimised) ning 1. novembriks (kevadsemestri atesteerimised). See tähendab, et doktorandi atesteerimine ei toimu tingimata kohe pärast seda, kui ta akadeemiliselt puhkuselt naaseb, vaid kindlaksmääratud kuupäevadel. Sügissemestri atesteerimised toimuvad reeglina jaanuari lõpus ning kevadsemestri atesteerimised juuni lõpus või augusti lõpus.

Atesteerimisaruanne järgib individuaalplaani struktuuri:

1. Teadus-, arendus- ja loometegevus

1.1 Doktoritööga seotud uurimistegevus ja doktoritöö koostamine, teadus-, arendus- ja loometegevuse tulemuste avaldamine.

1.2 Osalemine ja esinemine doktoritööga seotud erialastel üritustel ning rahvusvaheline õppe- ja uurimistöö kogemus.

1.3 Muu teadus-, arendus- ja loometegevus

Teadus-, arendus- ja loometegevuse korraldamises osalemine, teadusprojekti kavandamine ja elluviimises osalemine, teadus-, arendus- ja loometegevuse tulemuste rakendamine, koostöö ettevõtete ja teadusasutustega jm. Projekti puhul lisada selle põhiandmed, sh kood, abikõlblikkuse periood ja nimetus.

Selles punktis tuleb kirja panna teadusprojektid, kuhu oled ametlikult kaasatud täitjana ja mis on seotud Sinu doktoriõpingutega. Kirjelda lühidalt oma ülesandeid projektis ja seost doktoritööga.

1.4 Doktoriõppe programmi õpiväljundeid täitvate ülekantavate oskuste omandamine

Õpetamis- ja juhendamiskogemuse ning koostöö- ja juhtimisoskuste omandamine, eriala populariseerimine jm. Muu töö, mis ei ole otseselt doktoritööga seotud, võib moodustada nooremteaduri kogu tööajast kuni 20%. Perioodiplaani tuleb kirja panna muu töö maht tundides.

Siia lisa kõik tegevused, mis ei ole otseselt seotud teadustööga ega õppetegevuse alla, näiteks:

1. osalemine projektides, mis ei ole seotud Sinu teadustööga (sh nt teaduse populariseerimine);
2. juhendamine ja oponeerimine;
3. ürituste (kaas)korraldamine;
4. osalemine otsustuskogudes ning nende koosolekutel.

2. Õppetegevus

Õppetegevus ja enese täiendamine doktoriõppe programmi nõuete kohaselt. Õppeained, koolitused jm tegevus, mille doktorant on valinud oma ülekantavate ja erialaoskuste täiendamiseks.

Doktoriõppe tuum on teadustöö ja seda tuleks teha järjepidevalt kõikidel doktorantuuri aastatel (sh esimesel aastal). Teadustööd toetav õppetöö peaks olema samuti jaotatud mitmele aastale. Samas ei ole soovitav jätta õppetööd viimasele aastale, kui tuleb keskenduda doktoritöö lõpetamisele ja viimistlemisele.

1. aasta doktorandi teadustöö hindamine

Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta esimese semestri lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui tal on valminud nõuetekohased doktoriõpingute individuaalplaan ja teise semestri perioodiplaan.

Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:

• doktoritöö laiendatud kavand, mis sisaldab mh ülevaadet juba tehtud tööst;
• teaduspublikatsiooni esmane käsikiri;
• monograafia kavand ja ühe peatüki käsikiri (vähemalt 1/5 töö planeeritud mahust).

2. aasta doktorandi teadustöö hindamine

Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse teise õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:

1. doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on ajakirja või kogumikku esitatud, ja teise publikatsiooni esitamisküps käsikiri;
2. vähemalt ⅓ monograafiast ja täpsustaud, muu hulgas detailsema ülesehitusega monograafia kavand.

3. aasta doktorandi teadustöö hindamine

Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse kolmanda õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma dkotoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:

1. kaks teemakohast doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruvat teaduspublikatsiooni, millest vähemalt üks on avaldamiseks vastu võetud ja teine ajakirja või kogumikku esitatud;
2. kolm teemakohast doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruvat teaduspublikatsiooni, mis on avaldamiseks ajakirjadele ja kogumikele esitatud;
3. vähemalt ¾ monograafiast ja üks teemakohane doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on avaldamiseks esitatud;
4. vähemalt ⅔ monograafiast ja üks teemakohane doktoritöö kaitmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on avaldamiseks vastu võetud.

4. aasta doktorandi teadustöö hindamine

Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse neljanda õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud kaitsmiseks esitatav doktoritöö käsikiri.

Atesteerimiskomisjoni otsused alates 2022/2023. õppeaastast avatud doktoriõppe programmide alusel doktoriõppes õppijate kohta

Atesteerimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest ja põhjendab seda:

• Atesteerida doktoriõppes õppija positiivselt.
• Määrata töötulemuste parandamiseks kuni kolmekuuline täiendav tähtaeg, mida on doktorandil õigus saada ühel korral õpingute jooksul ning mis ei pikenda nominaalset õppeaega. Doktorant on kohustatud teatama täiendava tähtajaga nõustumisest seitsme päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest.
• Atesteerida doktoriõppes õppija negatiivselt. Sellele järgneb doktoriõppest eksmatrikuleerimine.
• Jätta doktoriõppes õppija atesteerimata, kui ta ei ole esitanud atesteerimiskomisjonile nimetatud tähtpäevaks nõutud dokumente või puudub atesteerimiskoosolekult komisjoni loata.

Atesteerimiskomisjoni otsused enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate kohta

Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate teadustöös edasijõudmist hinnatakse ainepunktides.

Atesteerimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest:

• Atesteerida doktorant positiivselt, kui ta on täitnud vähemalt osakoormusega õppe nõuded või on esitanud doktoritöö kaitsmiseks.
• Atesteerida doktorant esimese semestri järel positiivselt, kui ta on täitnud vähemalt 50% esimese semestri perioodiplaanist.
• Atesteerida doktorant negatiivselt, kui ta ei ole täitnud osakoormusega õppe nõudeid või kui tema õppe- ja teadustöö maht atesteerimisperioodil vastab vähem kui 50%-le perioodiplaanist.
• Jätta doktoriõppes õppija atesteerimata, kui ta ei ole esitanud atesteerimiskomisjonile nimetatud tähtpäevaks nõutud dokumente või puudub atesteerimiskoosolekult komisjoni loata.
• Atesteerida ekstern positiivselt, kui ta on täitnud perioodiplaani vähemalt 50% ulatuses või esitanud doktoritöö kaitsmiseks.
• Atesteerida ekstern negatiivselt, kui ta pole täitnud vähemalt 50% perioodiplaanist.

Doktoranditoetuse saamiseks peab doktorant olema positiivselt atesteeritud (õppekava täitmine vähemalt 75%). Vt täpsemaid nõudeid.

Doktorandi tulemusstipendium määratakse atesteerimiskomisjoni ettepanekul doktorandile, kes on täitnud atesteerimise tulemusena õppekava kumuleeruvalt 100% (õppekava täitmine kõigi õppeaastate kohta kokku). Vt täpsemaid nõudeid.