Andmehaldusplaan (ingl data management plan, DMP) on dokument, milles kirjeldatakse, milliseid andmeid teadlane kasutab, kust need pärinevad ning kus ja kui kaua neid säilitatakse. Enamasti puutub teadlane andmehaldusplaaniga esimest korda kokku rahastajate nõuetega tutvudes. Tegelikult on hoolikalt koostatud plaanist rohkem kasu teadlasele endale, sest konkreetsed ja läbimõeldud andmehaldussammud lubavad uurimisprojekti käigus keskenduda teadusele. Plaani tegemine aitab vältida võimalikke vigu ja takistusi, mis võib-olla ilmneksid ootamatult alles projekti hilisemas järgus.
Veebitööriist andmehaldusplaani koostamiseks. Vaata kasutusjuhendit Tartu Ülikooli raamatukogu õppematerjalist
Euroopa sotsiaalteaduslike andmearhiivide konsortsiumi (CESSDA) juhendmaterjal, milles on üksikasjalikult selgitatud valdkondlikke andmehaldustavasid ja milles pakutakse põhjalikke juhiseid ning näiteid andmehaldusplaani koostamiseks
Üha rohkem rahastajaid ja teadusväljaandeid eeldavad mingil kujul andmehaldusplaani või -ülevaate esitamist. Kuna nõuete sisu erineb sõltuvalt rahastajast ja rahastusvoorust, siis konkreetseid ootusi andmehalduse ja avatud teaduse põhimõtete järgimise kohta tasub alati uurida rahastaja enda juhendmaterjalidest. Olenemata sellest, kas rahastaja andmehaldusplaani nõuab, lähevad rahastustaotlused, eetikakomitee kooskõlastused ja teadustöö publitseerimine selle olemasolul reeglina ladusamalt.
Eesti Teadusagentuuri (ETAG) jagatava riikliku uurimistoetuse (varem: „personaalne uurimistoetus“ ehk PUT) puhul avaldatakse andmehaldusega seotud nõuded ja ootused iga konkreetse taotlusvooru juures eraldi. Viimastel aastatel pole üksikasjalikku andmehaldusplaani nõutud, kuid taotluse juurde kuulub siiski eetika ja andmehalduse kohta lühiülevaate tegemine. Nõuded on aastati üldjoontes sarnased, kuid vastava taotlusvooru juhendmaterjal tasub siiski igal juhul üle vaadata. Lisaks on kasulik jälgida ETAG-i infotunde, kus selgitatakse taotlusvooru nõudeid ja vastatakse küsimustele.
„Euroopa horisont“
Programm „Euroopa horisont“ käsitleb andmehaldust kohustusliku avatud teaduse tavana iga projekti puhul, mis loob või taaskasutab digitaalseid andmeid.
Taotluse esitamisel piisab umbes leheküljepikkusest andmehalduse lühiülevaatest avatud teaduse kirjelduse osana – täielikku andmehaldusplaani sel hetkel ei nõuta.
Pärast rahastuse saamist tuleb täielik andmehaldusplaan esitada projekti esimese kuue kuu jooksul; seda uuendatakse projekti keskel ja lõpus. Andmehaldusplaani vormi leiad Euroopa Komisjoni rahastusportaalist (Funding & Tenders Portal), otsides fraasi „Data management plan“.
Tüüpviga taotluse andmehaldusülevaate koostamisel on see, et ei kirjeldata kõiki projekti andmeid – teadustöö osas leidub viiteid andmeallikatele (registriandmed, varasemate uuringute või partnerite andmed), mida andmehalduse osas ei mainita. Plaan peaks katma kõik projektis kasutatavad ja loodavad andmed – ka need, mida ise ei koguta.
Andmehaldusega kaasnevad sageli rahalised kulud, mille ulatus sõltub suuresti projekti andmemahust ja plaanitava andmetöötluse keerukusest. Mõned rahastajad (nt „Euroopa horisont“) arvestavad andmehalduskulud projekti eelarvesse ja ootavad teadlaselt ka ligikaudset kuluprognoosi. Sotsiaalteaduslike projektide tüüpilised kulukategooriad on:
Kulude prognoosimisel on abiks OpenAIRE teadusandmete halduse kulude hindamise tööriist.