News

Tänavu täitub veerand sajandit Tartu Ülikooli Pärnu kolledži avamisest. 14. mail tähistatakse seda pidulike tseremooniate, tänamise ja tunnustamise, ettekannete ja vestlusringide ning uue ühisprojekti jaoks renoveeritud majaosa sümboolse avamisega.

Euroopa nelja riigi ülikoolid koos lasteaedadest partneritega alustasid sel nädalal veebikohtumisel projekti „DigiKid“, mille eesmärk on muuta digipedagoogika rakendamine alushariduses süsteemsemaks. Koos arutati läbi, täpsustati ja kooskõlastati projekti eesmärgid, sisu, tegevusplaanid ja tähtajad.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse vestluste sari jätkub. Kuues vestlus teemal „Rahvusvahelised organisatsioonid kui konstitutsionaliseerumise vahendajad: neoliberalismist postkolonialismini?“ toimub 21. mail kella 15.00–16.00.

Õppeosakond on koostöös üliõpilasesindusega valinud välja uue ainetesse registreerimise algusaja: edaspidi algab registreerimine kell 21.00. Selleks et leida varasema südaöise algusaja asemele uus, sobivam kellaaeg, küsiti arvamust kõikide õppeastmete üliõpilastelt. Nii kevad- kui ka sügissemestri ainetesse kiirustas juba esimese tunni jooksul end kirja panema rohkem kui tuhat tudengit ja mitu ülikooli töötajat olid alates südaööst valves. Uus kellaaeg on inimlikum ja registreerumine mitmes mõttes mugavam.

2021. aasta haridusteaduste konverentsi korraldavad koostöös Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut, ökoloogia ja maateaduste instituudi loodusteadusliku hariduse keskus ning Eesti Teadusagentuur. Konverentsist saab osa Tartu Ülikooli veebitelevisiooni UTTV vahendusel. Ettekannetes kõneldakse lugemisoskusest ja teksti mõistmisest ning matemaatilisest, loodusteaduslikust, digitaalsest, kehalisest ja ettevõtluskirjaoskusest. Konverentsil avaldatakse 2021. aasta haridusteaduslike tööde riikliku konkursi preemiasaajad.

Vabariigi valitsus nimetas neljapäevasel istungil Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõu Andres Parmase riigi uueks peaprokuröriks. Parmas astub ametisse alates 3. veebruarist 2020.

Eesti poliitiline eliit näeb tihtipeale venekeelset elanikkonda ühtlase samastunud grupina. Uuringud aga näitavad, et venekeelne elanikkond Eestis on hübriidne ehk nende inimeste enesemääratlus on väga erinev. Samuti selgus, et venekeelsed inimesed määratlevad end ühismeedias sageli huumori kaudu.

Üleminek e-riigile ei alanud Eestis 1990. aastate alguses. Juba nõukogude ajal alanud protsessi eestvedajad kasutasid murranguretoorikat, et üleminek pealtnäha uueks ja oluliseks muuta, leiab Lõuna-California Ülikooli kaasprofessor ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi külalisteadur Aro Velmet.

Mikrokuulsus peab arvestama, et tema sisu ei tarbi mitte ainult andunud fännid, vaid ka lihtsalt jälgijad ja tema postitustesse negatiivselt suhtuvad antifännid, selgus Tartu Ülikooli meediauurijate Maria Murumaa-Mengeli ja Andra Siibaku ülevaateuuringust.

Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrandid ja ICF Estonia (International Coaching Federationi ühing Eestis) coach’id algatasid projekti „Eesti coach’id toetavad õpetajaid suvevaheajani“, mille käigus pakuvad Eesti diplomeeritud coach’id tasuta tuge sajale õpetajale. Coach ja õpetaja kohtuvad veebis 24. aprillist 20. juunini kolm korda, et pidada kuni ühe tunni pikkune vestlus.

1. mail ilmub Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber, milles avatakse riiklikes õppekavades kirjeldatud üldpädevusi ning käsitletakse nende mõtestamist, hindamist ja arendamist teadusuuringute põhjal.

Tartu Ülikooli õigusteaduskond korraldab maikuus veebiseminari „Kas Eesti elanike ja kohtunike suhtumine soolisesse vägivalda on stereotüüpideta või stereotüüpne?“. Koolitus on mõeldud eelkõige prokuröridele, advokaatidele ning Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele, kuid oodatud on ka sotsiaal- ja meditsiinitöötajad ning ohvriabi ja ennetusteenuste valdkonnas töötavad inimesed.

Majandusnäitajate poolest võib turismiäri kriisieelsele, 2019. aasta tasemele jõuda alles 2026. aastaks. Üle aasta kestnud koroonakriisis on turismi- ja külalislahkusmajandus kaotanud suures joones 2/3 äri, kliente ja käivet. Nüüdseks umbes pool aastat on hetkemurede üle kurtmise asemel pigem mõeldud, millal saabub murdepunkt – turismiturgude avanemine, milleta pole põhjust rääkida taastumisest ja kriisist üle saamisest. Selle ajani tuleb lihtsalt kuidagi elus püsida, kasvõi teadlikult ja ettenägelikult pausi pidades.

Kahekultuurilisest identiteedist, mitmesse kultuuri kuulumise eelistest ja sellest, kuidas kultuuridevahelist distantsi ületada, kirjutas Postimehes Tartu Ülikooli psühholoogiadoktor ja õppeprorektor Aune Valk.

Ülikool ootab terve maikuu jooksul kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kevadine orienteerumisrada, mille on koostanud ülikooli muuseum, keskendub spordi ja sportliku ajaviitega seotud kohtadele. Kas teadsid, et arhitekt Krause esimeste ruumiplaanide järgi pidi peahoone esimesel korrusel asuma vehklemissaal? Kui ei, siis tule orienteeruma ja saad teada teisigi põnevaid spordiga seotud fakte ülikoolist.

Ülikool soovib pöörata töötajate ja üliõpilaste digioskuste arendamise toetamisele järjest suuremat tähelepanu. Sel eesmärgil loodud digipädevuse lehestik võimaldab ülikooliperel oma digioskuste ja -teadmiste seisu objektiivselt hinnata ning vajaduse korral parandada.

Tartu Ülikool on otsustanud kehtestada lisatähtajad humanitaarteaduste ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonna võõrkeelsesse magistriõppesse kandideerimiseks.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse vestluste sari jätkub. Viies vestlus teemal „Nürnbergi kohtuprotsessid ja Nõukogude Liit“ toimub 22. aprillil kella 17.00–18.00. Vestluste sarja eesmärk on kutsuda teadlasi ja õppejõude ning praktikuid nii Eestist kui ka välismaalt rääkima rahvusvahelise õiguse eri aspektidest. Sõltuvalt asjaoludest korraldatakse vestlused kas auditooriumis või veebis.

Meie kolledži õppejõud Aet Kiisla uuris Ida-Viru Omavalitsuste Liidu tellimusel idavirulaste liikumisharjumusi. Selgub, et meie inimestele meeldib liikuda, võib-olla isegi rohkem kui ülejäänud eestlastele. On tõsiseid liikumisharrastajaid, aga on neidki, kes väidavad, et liikumiseks vabas õhus ei jätku aega. „Tööl ja poes käimiseks on aega. Seega on mõttekas töö ja poes käimise liikumisharrastusega ühendada,“ ütles Aet. Et inimesed töö ja ostlemise ühendaksid, oleks tarvis, et

Ei saa öelda, et eestlaseks olemine oleks nüüd tähtsamaks muutunud, küll aga paistab, et vabadusega ise rännata ning kasvanud sisserändega on tulnud kaasa ka vabadus ja vajadus mõtestada lahti, miks on oluline olla eestlane, kirjutas psühholoogiadoktor Aune Valk ERR-is.