6. veebruaril kinnitas valitusus riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. Eelneva nelja aasta jooksul valminud parimate teadustööde eest sotsiaalteaduste valdkonnas pälvis preemia Tartu Ülikooli ja Edinburghi Ülikooli isiksusepsühholoogia professor René Mõttus tööde tsükli „Täpsemad vastused isiksusepsühholoogia Suurtele Küsimustele“ eest.
Tartu rahu 105. aastapäevale pühendatud viie riigi parlamentide esimeeste kohtumisel arutleti, millist rahulepingut oleks vaja, et Ukraina sõda lõppeks õiglaselt ja rahu jääks kestma. Samuti oli juttu ülikoolide rollist püsiva rahu tagamisel.
Eestis sõltub inimese edu eelkõige tema intelligentsusest ja vaimsetest võimetest, samas kui vanemate taustal ja keskkonnamõjudel on märksa väiksem roll.
Aukodaniku tiitli pälvisid Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ja Rahvusmõtte auhinna 2024. aasta laureaat, TÜ raamatukogu endine direktor Krista Aru.
Šotimaalt pärit ajalooline ja poliitikateadlane Catherine Helen Gibson sattus Eestisse natuke üle kümne aasta tagasi mõnevõrra juhuslikult. Esialgu osales ta suvekoolis Lätis ning jätkas hiljem õpinguid Tartu Ülikoolis. Praegu uurib ta, kuidas suhtusid kohalikud sellesse, kui ühel hetkel muudeti Dorpat Jurjeviks.
Konverentsil „Õppejõult õppejõule 2025: teekond väärtustatud õpetamiseni“ andis õppeprorektor Aune Valk üle 2024. aasta õppeteo ja õppekvaliteedi edendamise auhinnad.
Tartu Ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor Priit Vahter ja Tartu Ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi pälvisid Eesti Teaduste Akadeemia Mihhail Bronšteini nimelise preemia.
Ida-Virumaa ja kogu Eesti elu juhtimises on vaja korraga kahte käiku sees hoida: nii lühiajalist planeerimist ühes paindliku probleemilahendusega kui ka pikka pilku.
Narva kolledži avaliku halduse õppejõud Aet Kiisla vestles ajalehes Põhjarannik kolledžite juhtidega kõrghariduse rollist ja kolledžite mõjust Ida-Virumaal.