Sotsiaalteaduste valdkonna aasta teo tiitli pälvis Johan Skytte poliitikauuringute instituut

19.–20. jaanuarini 2026 toimusid sotsiaalteaduste valdkonna talvepäevad, kus kuulutati välja silmapaistva ühiskondliku tegevuse preemia saajad ja valdkonna aasta tegu.

Aasta tegu 2025

Sotsiaalteaduste valdkonna 2025. aasta tegu on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi panus ühiskonna teenimisse.

Image

Instituut on järjepidevalt avanud ülikoolis tehtavat tööd, pakkudes kõrgel tasemel avalike loengute, konverentside, arutelude, koolituste ja e‑kursustega teadmispõhist arutelu Eesti ja rahvusvaheliste põletavate teemade üle. Järjepidev, avatud ja mõjus tegevus tugevdab avalikku otsustusvõimet ning kinnitab ülikooli rolli teadmiste usaldusväärse looja ja vahendajana.

Aasta teo preemiaga tunnustatakse algatust või sündmust, mis on toonud valdkonnale positiivset tähelepanu ja paistnud ülikoolis või ühiskonnas silma. Aasta teo preemia pälvinud kollektiiv või üksus saab aastaks rändkarika.

Silmapaistva ühiskondliku tegevuse preemia

Silmapaistva ühiskondliku tegevuse preemiale võisid kandidaate esitada instituudi või kolledži juhid, vähemalt kolm instituudi töötajat ja valdkonna üliõpilaskogu. Kõik tunnustatud töötajad said dekaani tänukirja ja rahalise preemia.

Silmapaistva ühiskondliku tegevuse preemia pälvisid

• haridusteaduste instituudi õpetajahariduse nooremteadur Liisi Pajula

Liisi Pajula on terava sotsiaalse närvi ja suure algatusvõimega inimene, kes on järjekindlalt pühendunud kestliku arengu teemadele. 2025. aastal osales ta üleriigiliste unistamistalgute korraldamisel ja esines sel teemal ka meedias. Ta on avaldanud artikleid kestliku arengu valdkonnas ning esinenud mitmel erialaüritusel ja avalikul sündmusel. Lisaks on Pajula edendanud rahvusvahelist koostööd, taotlenud edukalt projekte ja neid ellu viinud.

• Johan Skytte poliitikauuringute instituudi Euroopa õpingute kaasprofessor Stefano Braghiroli

Stefano Braghiroli on olnud äärmiselt aktiivne oma eriala populariseerija meedias ning tema kommentaarid on suurendanud avalikkuse arusaamist Euroopa poliitikast, julgeolekust ja demokraatiast. Ta on juhtinud mitut ühiskondliku mõjuga projekti, mis toetavad otseselt valeinfo vastupanuvõimet ühiskonnas, haridusvõimekuse kasvu ja Euroopa integratsiooni mõtestamist. Ta on esinenud rahvusvahelistel kõrgel tasemel poliitika- ja julgeolekufoorumitel ning olnud külalislektor mitmes Euroopa ülikoolis, tugevdades nii Tartu Ülikooli positsiooni rahvusvahelises haridus- ja teadusdiplomaatias. Lisaks on Braghirolil märkimisväärne roll noorte ja üliõpilaste kaasamisel ühiskondlikesse aruteludesse. Tema töö seob akadeemilised teadmised, avaliku elu, noorte poliitilise hariduse ja Euroopa tuleviku arutelud.

• majandusteaduskonna ettevõtluse nooremlektor Anneli Lorenz

Anneli Lorenz on silmapaistev kolleeg, kelle ettevõtlikkus ja uuendusmeelsus rikastavad akadeemilist kogukonda. Teda iseloomustab entusiasm ja suur õpihimu. Ta on näidanud ennast ideede innuka elluviijana, kes suudab luua väärtuslikke võimalusi nii üliõpilastele, õppejõududele kui ka välispartneritele. Lorenz on olnud peamine taustajõud üleülikoolilise praktikaportaali loomisel ja arendamisel, mõtestanud tänapäeval üha enam meie elu kujundavaid tulevikuoskusi ning arendanud õppijale suunatud enesehindamise tööriista. Tema pühendumus üliõpilaste arengu toetamisel ja entusiastlik hoiak tulevikuoskuste edendamisel on kõigile eeskujuks. Praktika koordinaatorina on Lorenz aidanud suurendada teaduskonna avatust ja ülikooli nähtavust ühiskonnas. Tema oskus esitada edasiviivaid ja kriitilisi küsimusi innustab pidama arutelu, mis paneb meid otsima värskeid lahendusi ja nägema uusi vaatenurki.

• Narva kolledži eesti keele võõrkeelena kaasprofessor Mare Kitsnik

Mare Kitsnik on järjepidevalt esinenud meedias eestikeelsele õppele ülemineku ja valdkonda tutvustavate teemadega. Ta veab eest projekte, mille eesmärk on rakendada tema enda ja juhendatavate tulemusi haridusreformi käigus. Kitsnik on osalenud eksperdina riiklike töörühmade töös ning olnud oma valdkonna õpilasolümpiaadi peakorraldaja ja žürii esimees.

• psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia nooremlektor Annegrete Palu

Annegrete Palu teedrajav teadus- ja teavitustöö tunnistajate ütluste usaldusväärsuse teemal aitab juristidel ja psühholoogidel paremini aru saada inimfaktori olulisusest õiguskontekstis. Ka igapäevatöös hoolitseb ta selle eest, et õppijate ja kolleegide õiglane ning inimväärne kohtlemine oleks päriselt tagatud. Seejuures on Palu rõhutanud, kui tähtis on inimeste märkamine ja tunnustamine, soovitatavalt juba nende eluajal.

• Pärnu kolledži turunduse nooremlektor Grete Männikus

Grete Männikus on edukalt aidanud ettevõtetel nende brändi kujundada ning pidanud avatud veebiloenguid „Autentsus digiajastul: kuidas luua bränd, mis päriselt kõnetab?“ ja „Kuidas teenusedisain aitab muuta kliendikogemuse konkurentsieeliseks?“. Tal on tuhandepealine fänniklubi ning teda hindavad kõrgelt nii kolleegid, üliõpilased kui ka koostööpartnerid.

• õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse kaasprofessor René Värk

Tunnustame René Värki silmapaistva tegevuse eest Eesti juriidilise välispoliitika kujundamisel. Venemaa täiemahuline kallaletung Ukrainale tõstatas põhimõttelisi küsimusi rahvusvahelise õiguse kehtivusest suurriikidele ja vastutusest rahvusvahelise õiguse alusnormide rikkumise eest. Seda kõike saab rahvusvahelise õiguse juristina kõrvalt vaadata ja analüüsida, aga võib ka käed külge panna ja anda omapoolne panus vastutuse võtmiseks. Värk ongi seda teinud, ühendades õppejõutöö rahvusvahelise õiguse büroo juhtimisega Välisministeeriumis. Nii on tal tulnud esindada Eesti seisukohti näiteks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriikide assambleel ja peegeldada ÜRO peaassambleel rahvusvahelise õiguse komisjoni töö tulemusi. Üliõpilased on teda alati väga kõrgelt hinnanud.

• ühiskonnateaduste instituudi digimeedia uuringute nooremteadur Kaarel Lott

Kaarel Lott tegeleb noorte meeste radikaliseerumise uurimisega, mis on ülioluline ühiskondliku probleemi mõtestamistöö. Ta on juba esimese pooleteise tööaasta jooksul jõudnud avaldada kõrgel tasemel artikleid, aga olla ka Eestis oma uurimisteemaga nähtav. Seejuures on Lott ühelt poolt empaatiline, teisalt enesekindel, et arutada oma uurimistöö tulemusi avalikkuses. Sellele lisaks tasub esile tõsta, kui hästi ta õpetab ja kui populaarseid avalikke loenguid peab. Loe pikemalt Kaarli tegemistest ühiskonnateaduste instituudi kodulehelt.

Palju õnne kõigile tunnustatutele!