Foto:
Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Lelde Luik kaitseb doktoritööd „Re-evaluating the role of representative institutions in radical democratic theory: lessons from democratic identity construction in Latvia“

30. jaanuaril kell 13.00 kaitseb Lelde Luik politoloogia erialal doktoritööd Re-evaluating the role of representative institutions in radical democratic theory: lessons from democratic identity construction in Latvia“ („Esindusinstitutsioonide rolli ümberhindamine radikaalse demokraatia teoorias: demokraatliku identiteedi konstrueerimise õppetunnid Lätist“).

Juhendaja:
professor Viacheslav Morozov, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Mark Devenney, Brightoni Ülikool (Ühendkuningriik)

Kokkuvõte
Käesolev väitekiri panustab poliitilise esindatuse kontseptuaalsesse diskussiooni, osundades teatud puudujääkidele postfundamentalistlikus teoorias ja illustreerides seda Läti juhtumiuuringu kaudu. Doktoritöö uurib kodanike võõrandumist oma poliitilistest esindajatest ning usaldamatust nende vastu radikaalse demokraatia vaatenurgast. Radikaalsed teoreetikud peavad neid probleeme neoliberaalse demokraatia kriisi tagajärgedeks ja pooldavad uute kollektiivsete subjektsuste kujunemist, mis vastustaks olemasolevad hegemooniad. Selle lähenemise silmapaistvaks esindajaks on Ernesto Laclau ja tema koostöös Chantal Mouffe’iga välja arendatud populismi kontseptsioon ning hegemooniateooria.

Doktoritöö analüüsib kriitiliselt esindusinstitutsioonide rolli Laclau töödes, käsitledes seda Läti juhtumi kontekstis, kus järjepidev valitsusvastane ja „rahva“-meelne diskursus ei ole suutnud tuua muutusi poliitilisele maastikule. Läti demokraatliku identiteedi konstrueerimine on toimunud hoopis esindusinstitutsioonide eitamise ja esindatuse tõrjumise kaudu, samas rõhutades „rahva“ demokraatlikku suveräänsust, mis tuleks saavutada otsedemokraatia kaudu. Läti riigi ja rahvuse pikaajalise diskursiivse konstrueerimise analüüsiga näidatakse, kuidas „rahva“ poliitiline subjektsus on moodustunud kas isolatsioonis või otseses vastuseisus esindusinstitutsioonidega nagu parlament, poliitilised parteid ja valitsus. Läti juhtum kinnitab demokraatlikus teoorias laialt levinud skeptitsismi otsedemokraatia kui esindusdemokraatia hädade parandaja suhtes. Samal ajal on see juhtum vastukaaluks paljudele radikaalse demokraatia suuna esindajatele omasele kriitikale, mille kohaselt on poliitilised institutsioonid pelgalt liberaalse demokraatia instrumentideks. Selle asemel võtab käesolev uurimus omaks Claude Lefort'i vaate demokraatliku võimu kohast (mis on institutsionaalselt määratletud) ja kasutab Läti juhtumit, näitamaks institutsioonide normatiivset ja praktilist väärtust demokraatia toimimise ja püsimajäämise seisukohast. "Rahva" oletatava vahetu kohalolu ja "rahva" institutsionaalse kehastuse vahelise esindatuse "lõhe" eitamine raskendab demokraatliku identiteedi ülesehitamist Lätis. Lefort'i jaoks on esindusinstitutsioonid peamiseks mehhanismiks, mis seda lõhet taastoodab.

Doktoritöö kinnitab taas kord ja tõstab esile esindusinstitutsioonide sümboolset rolli radikaalse demokraatia teoorias. Lisaks avab doktoritöö uusi mõttesuundi demokraatlikust siirdest postkommunistlikus kontekstis. Levinumad teaduslikud käsitlused pigem ülehindavad kultuuriliste ja ajalooliste tegurite rolli Ida-Euroopas ning eeldavad hierarhilise suhte olemasolu Ida-Euroopa ja Lääne demokraatiate vahel. Piirkonna kultuurilised eripärad võivad tõepoolest aidata mõista seal esinevat rahulolematust demokraatiaga, kuid neid kultuurilisi eripärasid tuleb vaadelda kui identiteedi muutuvaid enesekäsitlusi, mitte kui monoliitseid plokke, milles poliitilised identiteedid on ette määratud. Doktoritöö väidab, et demokraatlike institutsioonide sümboolse rolli käsitlused vajavad värskendamist – need peaksid arvesse võtma olemasolevate poliitiliste süsteemide radikaalset kriitikat ja pakkuma uusi esindusinstitutsioonide vorme, tulemaks toime demokraatia nüüdisaegsete väljakutsetega.

#teadus
kuvatõmmis projekti Väike Nirvana videost

Värske teadus: Eesti rahva juurtest, sotsiaalmeedia mõjust, valuhirmu leevendamisest ja uudsest haavandite ravist

#ühiskonnale
Võistkondlik 24 h Vikipeedia artiklivõistlus 2019. aasta sügisel Tartus. Võitjavõistkond.

Üliõpilased on oodatud osalema Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistlusel

#kestlikkus #täiendusõpe #ühiskonnale
mets

Kevadsemestril alustab jätkusuutlikkust arendav kursus