Doktorantuuri läbimine

Doktoriõppe keskmes on doktoritöö ja teadustööga seotud tegevused. Doktoriõpet reguleerib Tartu Ülikoolis doktoriõppe eeskiri, mis sisaldab üldisi nõudeid juhendamise, individuaalplaani, atesteerimise ja doktorikraadi taotlemise kohta. Kõikidel doktorantidel on soovituslik tutvuda heade tavadega Tartu Ülikoolis, eriti doktoriõppe hea tavaga.

Loe lähemalt Tartu Ülikooli doktoriõpet reguleerivate õigusaktide ja dokumendivormide kohta

Siit lehelt leiad valdkondlikud juhised ja soovitused õppe kavandamise, individuaalplaani koostamise ja täitmise, doktorandi edasijõudmise hindamise, katuspeatüki koostamise ning kaitsmise kohta.

Õppe kavandamine

 

Oma õpingute planeerimiseks teeb doktorant individuaalsed ja eesmärgipärased valikud koostöös juhendajaga, täpsustades tegevuste ajakava oma individuaalplaanis. Doktoritöö valmimiseks ja professionaalseks arenguks tarvilikud valikud saab teha ülikooli õppeainete, doktoriõppe keskuse ürituste, kohalike ja rahvusvaheliste ürituste, jms hulgast. Erialaõppe osa varieerub erialati ning iga eriala kohta on antud kohustuslike ja/või valikainete nimekiri.

Alljärgneval joonisel on välja toodud soovitused, milliste ülekantavate oskuste arendamisele millisel doktorantuuri etapil keskenduda; lisaks mõni üldist arengut toetav tegevus. Juhised põhinevad valdkonna doktoriõppe programmide õpiväljunditel, mis tuleb programmi läbimise jooksul saavutada. Ajalises mõttes on tegemist kõigest soovitustega, et doktorandil oleks lihtsam oma õpinguid planeerida, ning lähtuvalt konkreetse doktoritöö sisust, iseloomust ja doktorandi vajadustest, võib nende teemadega tegeleda ka mingil muul ajal doktorantuuri jooksul. Küll aga on meie range soovitus läbida esimese aasta esimesel semestril kohustuslik õppeaine „Sissejuhatus doktoriõpingutesse sotsiaalteaduste valdkonnas”, kuna see pakub laiapõhjalist sissevaadet kõige olulisematesse doktoriõpet puudutavatesse teemadesse.  

Image
Doktoriõppe planeerimise joonis

Tutvu kindlasti ka ülekantavate oskuse koolitusvõimaluste lehega, kus on välja toodud koolitusvõimalused pädevuste kaupa. 

 

 

Individuaalplaani koostamine

Doktoriõpe toimub doktorandi individuaalplaani alusel, milles lepitakse kokku õppe- ja teadustöö kava kogu õppeajaks, lähtuvalt doktoriõppe programmi õpiväljunditest.  

Individuaalplaan on seega doktoriõppe keskne dokument, mille doktorant koostab koostöös juhendajaga. 

Individuaalplaan koosneb mitmest osast:

  1. pärast immatrikuleerimist koostatakse individuaalplaan kogu doktoriõppe aja kohta, see on doktorandi üldisem tegevuskava;
  2. atesteerimisaruandega esitatakse individuaalplaan järgmise semestri/õppeaasta kohta, see on doktorandi detailsem tegevuskava ehk perioodiplaan.

Doktorandi/eksterni edasijõudmist õppe- ja teadustöös hinnatakse atesteerimisel just individuaalplaani täitmise alusel. 

Individuaalplaani täitmise mahust sõltub see, kas

1) doktorant/ekstern atesteeritakse positiivselt või negatiivselt ning kas
2) doktorant õpib täis- või osakoormuses (puudutab vaid enne 2022/23 õppeaastat sisseastunuid)

Loe lähemalt doktoriõppe eeskirjast

  • Individuaalplaan peab vastama atesteerimiskorras esitatud tingimustele. Individuaalplaani koostades pea silmas, kuidas hinnatakse atesteerimisel Sinu õppeaasta teadustööd. Loomulikult võib teadustöö tegemisel ette tulla ootamatusi ja kõik ei pruugi minna plaanipäraselt, kuid kui teadustööd on (planeeritud ja) tehtud vähem, kui atesteerimiskorras nõutud, siis võib see viia kordusatesteerimiseni või lausa eksmatrikuleerimiseni.
     
  • Individuaalplaan on Sinu tegevuskava – mõtle hoolikalt läbi, milliseid tegevusi Sa järgmisesse semestrisse/õppeaastasse planeerid. 
    • Kuidas ainekursused ja uurimistööga seotud ülesanded sobituvad Sinu arengusse nelja aasta tervikpildis.
    • Planeeri semestrisse positiivseks atesteerimiseks piisavalt tegevusi, samas püüa vältida ülepingutust ja võimalikku läbipõlemist.
    • Pea nõu oma juhendaja ja vajadusel programmijuhiga/erialajuhiga. Eriti õpingute alguses aitavad nad otsustada, kuidas õppetööd ja teadustööd kombineerida ning kuidas oma töökoormust jaotada.
       
  • Individuaalplaan on Sinu abivahend oma aja planeerimisel – neli aastat on pikk aeg. Individuaalplaan võimaldab selle tööetappideks jagada ning seeläbi endale realistlikke tähtaegu määrata. Samas on oluline silmas pidada oma õpingute edenemist tervikuna. Siin on doktorandile abiks nii atesteerimiskord kui ka pärast immatrikuleerimist koostatud individuaalplaan kogu õppeajaks. Doktoriõppe pikkuse tõttu on väga oluline oskuslik ja järjepidev ajajuhtimine. Suuremate tööülesannete väiksemateks juppideks jaotamine ning neile konkreetsete tähtaegade seadmine on oskusliku ajajuhtimise kese. 
     
  • Individuaalplaan on aluseks atesteerimisaruandele – neid kahte dokumenti tuleb ise võrrelda ning seda teeb ka atesteerimiskomisjon. Kui tegevus ei vasta individuaalplaanile, siis tuleb seda atesteerimisaruandes selgitada ja põhjendada. Uurimistöö ei tähenda üldjuhul lineaarset protsessi, seetõttu võib esialgse uurimisplaani muutmine, kohandamine ja täiendamine olla vajalik.
     
  • Individuaalplaan ja atesteerimisaruanded talletavad Sinu arengut õpingute ajal. Täida neid nii, et neist oleks Sulle endale hiljem ülevaadete tekitamisel või kokkuvõtete kirjutamisel kasu.

1. Teadus-, arendus- ja loometegevus 

1.1 Doktoritööga seotud uurimistegevus ja doktoritöö koostamine, teadus-, arendus- ja loometegevuse tulemuste avaldamine. 

1.2 Osalemine ja esinemine doktoritööga seotud erialastel üritustel ning rahvusvaheline õppe- ja uurimistöö kogemus.

1.3 Muu teadus-, arendus- ja loometegevus. 

Teadus-, arendus- ja loometegevuse korraldamises osalemine, teadusprojekti kavandamine ja elluviimises osalemine, teadus-, arendus- ja loometegevuse tulemuste rakendamine, koostöö ettevõtete ja asutustega jm. Projekti puhul lisada selle põhiandmed, sh kood, abikõlblikkuse periood ja nimetus. 

1.4 Doktoriõppe programmi õpiväljundeid täitvate ülekantavate oskuste omandamine. 

Õpetamis- ja juhendamiskogemus ning koostöö- ja juhtimisoskuste omandamine, eriala populariseerimine jm. Muu töö, mis ei ole otseselt doktoritööga seotud, võib moodustada nooremteaduri kogu tööajast kuni 20%. 

2. Õppetegevus

Õppetegevus ja enese täiendamine doktoriõppe programmi nõuete kohaselt. Õppeained, koolitused jm tegevus, mille doktorant on valinud oma ülekantavate ja erialaoskuste täiendamiseks. 

1. aasta doktorant pärast immatrikuleerimist:

  • Doktorant peab koostama esimese semestri perioodiplaani ning sisestama selle õppeinfosüsteemi 30 päeva jooksul pärast immatrikuleerimist.

1. aasta doktorant enne esimest atesteerimist:

  • Doktorant peab koostama kogu õppeperioodi katva individuaalplaani ja teise semestri perioodiplaani ning esitama selle atesteerimiskomisjonile, lisaks muudele atesteerimiskorras nõutud dokumentidele. Dokumendid tuleb sisestada õppeinfosüsteemi vähemalt 8 tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. 

Doktorant alatest 2. õppeaastast:

  • Koos atesteerimisaruande ning muude atesteerimiskorras nõutud dokumentidega tuleb esitada järgmise atesteerimisperioodi perioodiplaan. Dokumendid tuleb sisestada õppeinfosüsteemi vähemalt 8 tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. 

Ekstern:

  • Doktoriõppe õppekavale eksterni staatuse saamiseks tuleb esitada koos avaldusega perioodiplaani kavand. Individuaalplaan tuleb täita kas semestri või õppeaasta kohta, vastavalt sellele, milliseks perioodiks eksterni staatust taotletakse. Kahe nädala jooksul pärast eksterniks arvamist koostab ekstern perioodiplaani eksternina õppimiseks määratud aja kohta ja sisestab selle õppeinfosüsteemi. 
     
  • Koos atesteerimisaruande ning muude atesteerimiskorras nõutud dokumentidega tuleb esitada järgmise atesteerimisperioodi perioodiplaan. Dokumendid tuleb sisestada õppeinfosüsteemi vähemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. 

Atesteerimine

Atesteerimine on doktoriõppes õppija teadus- ja õppetöös edasijõudmise hindamine atesteerimiskoosolekul. Atesteerimisel hinnatakse doktoriõppe programmi õpiväljundite saavutamist ja individuaalplaani täitmist ning atesteerimise läbimine on doktoriõpingute jätkamise eelduseks. 

Sotsiaalteaduste valdkonnas reguleerivad atesteerimist ülikooli doktoriõppe eeskiri ja valdkondlik doktoriõppes õppijate atesteerimise kord

Haridusteaduse eriala: 26.08.2024

Meedia ja kommunikatsiooni eriala: 28.08.2024, algusega kell 10.00

Sotsioloogia eriala: 23.08.2024, algusega kell 10.00

Õigusteaduse eriala: 13.06.2024, algusega kell 09.30, Zoomis

Majandusteaduse ja ärijuhtimise erialad: 15.08.2024, 22.08.2024, 26.08.2024, 27.08.2024, 29.08.2024. Kõikidel kordadel Zoomis.

Politoloogia eriala: 21.08.2024

Psühholoogia eriala: 26.06.2024

Atesteerimisaruande täidab doktorant ning kinnitab tema juhendaja. Doktoriõppe hea tava soovitab juhendajal toetada doktoranti atesteerimiste ettevalmistamisel. 

Doktorant/ekstern esitab vähemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva atesteerimiskomisjonile järgmised dokumendid: 

  1. esimese aasta esimeseks atesteerimiseks doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud individuaalplaan (kogu doktorantuuri ajaks), mis esitatakse edaspidi vaid juhul, kui seda soovitakse muuta; 

  1. doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud järgmise perioodi plaan

  1. doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud eelmise perioodi atesteerimisaruanne.

P.S. Pane tähele, et perioodiplaani ja atesteerimisaruande leiad ühest vormist. Eespool on perioodiplaani osa, milles tuleb keskenduda tulevase atesteerimisperioodi tegevustele, selle järel atesteerimisaruanne, mis võtab kokku eelmise perioodi tegevused.   

  1. teadustööd tõendavad materjalid korra punktides 12–15 esitatud nõuete kohaselt; 

  1. doktoritöö nõuetele vastava ajakirja või kogumiku toimetaja teatis, et teaduspublikatsioon on retsenseerimiseks või avaldamiseks vastu võetud, juhul kui teaduspublikatsioon on osa atesteerimisele esitatavast teadustööst; 

  1. doktoriõppes õppija tagasiside juhendamise kohta, mis on esitatud ettenähtud vormil;

  1. juhendaja refleksioon juhendamise ja juhendatavaga koostöö sujumise kohta, mis on esitatud ettenähtud vormil

Dokumentide esitamise viisi ja formaadi osas järgi atesteerimiskomisjoni sekretäri juhiseid. 

Aruanne käsitleb individuaalplaani täitmist eelneval õppeperioodil ning kokkuvõtlikult kogu eelnenud doktoriõppe ajal. 

Kui võrreldes individuaalplaaniga on tehtud muudatusi, siis tuleb neid läbivalt selgitada.  

Jälgi, kuidas hinnatakse doktorandi teadustööd vastavalt doktorandi õppeaastale valdkonna atesteerimiskorra järgi. 

I. Teadus-, arendus- ja loometegevus 

I.1 Doktoritööga seotud uurimistegevus ja doktoritöö koostamine, teadus-, arendus- ja loometegevuse tulemuste avaldamine.  

I.2 Osalemine ja esinemine doktoritööga seotud erialastel üritustel ning rahvusvaheline õppe- ja uurimistöö kogemus.  

I.3 Muu teadus-, arendus- ja loometegevus  

Teadus-, arendus- ja loometegevuse korraldamises osalemine, teadusprojekti kavandamine ja elluviimises osalemine, teadus-, arendus- ja loometegevuse tulemuste rakendamine, koostöö ettevõtete ja teadusasutustega jm. Projekti puhul lisada selle põhiandmed, sh kood, abikõlblikkuse periood ja nimetus.  

  • Selles punktis tuleb kirja panna teadusprojektid, kuhu oled ametlikult kaasatud täitjana ja mis on seotud Sinu doktoriõpingutega. Kirjelda lühidalt oma ülesandeid projektis ja seost doktoritööga. 

I.4 Doktoriõppe programmi õpiväljundeid täitvate ülekantavate oskuste omandamine 

Õpetamis- ja juhendamiskogemuse ning koostöö- ja juhtimisoskuste omandamine, eriala populariseerimine jm. Siia lisa kõik tegevused, mis ei ole otseselt seotud teadustööga ega õppetegevuse alla, näiteks: 

1) osalemine projektides, mis ei ole seotud Sinu teadustööga (sh nt teaduse populariseerimine); 
2) juhendamine ja oponeerimine; 
3) ürituste (kaas)korraldamine; 
4) osalemine otsustuskogudes ning nende koosolekutel. 

  • Muu töö, mis ei ole otseselt doktoritööga seotud, võib moodustada nooremteaduri kogu tööajast kuni 20%. Perioodiplaani tuleb kirja panna muu töö maht tundides.  

 

II. Õppetegevus 

Õppetegevus ja enese täiendamine doktoriõppe programmi nõuete kohaselt. Õppeained, koolitused jm tegevus, mille doktorant on valinud oma ülekantavate ja erialaoskuste täiendamiseks.   

  • Doktoriõppe tuum on teadustöö ja seda tuleks teha järjepidevalt kõikidel doktorantuuri aastatel (sh esimesel aastal). Teadustööd toetav õppetöö peaks olema samuti jaotatud mitmele aastale. Samas ei ole soovitav jätta õppetööd viimasele aastale, kui tuleb keskenduda doktoritöö lõpetamisele ja viimistlemisele. 

  • 1. aasta doktoranti atesteeritakse: 

1) kui immatrikuleerimisest on möödunud üks õpitud semester, 
2) ning kui immatrikuleerimisest on möödunud kaks õpitud semestrit. 

  • Alates 2. aastast atesteeritakse doktoranti üks kord õppeaastas, kui on möödunud kaks õpitud semestrit viimasest atesteerimisest. 

  • Eksterni atesteeritakse siis, kui on möödunud kaks õpitud semestrit. 

  • Akadeemilise puhkuse ajal doktoranti ei atesteerita.  

Atesteerimised toimuvad õppekaval vähemalt kaks korda õppeaastas. Atesteerimiste kuupäevad kinnitatakse 1. novembriks (sügissemestri atesteerimine) ja 1. märtsiks (kevadsemestri atesteerimine). See tähendab, et doktorandi atesteerimine ei toimu tingimata kohe pärast seda, kui ta akadeemiliselt puhkuselt naaseb, vaid kindlaksmääratud kuupäevadel.

Atesteerimisaruanne tuleb esitada vähemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. Atesteerimiskomisjoni sekretär täpsustab dokumentide esitamise tähtaja ja viisi vastaval erialal. 

  • On vähemalt kolmeliikmeline, sh üks liige on väljastpoolt õppekava või eriala haldavat instituuti. 

  • Komisjoni liikmetel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. 

  • Kui komisjoni liige on atesteeritava doktorandi juhendaja või seotud isik korruptsioonivastase seaduse tähenduses, siis taandab ta ennast selle doktorandi atesteerimisotsuse langetamisest.

Atesteerimisel osalevad doktorandid ja nende juhendajad. 

  • Kui ükski doktorandi juhendajatest ei saa osaleda, esitab vastutav juhendaja oma kirjaliku hinnangu doktorandi edenemisele teadustöös atesteerimiskomisjoni esimehele ja doktorandile hiljemalt atesteerimiskoosoleku alguseks. 

  • Atesteerimiskoosoleku ülesehitus võib õppekavati või erialati erineda. Komisjoni juht määrab konkreetse komisjoni töökorra. 

Teadustöö hindamine õppeaastate kaupa: 

1. aasta doktorandi teadustöö hindamine: 

Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta esimese semestri lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui tal on valminud nõuetekohased doktoriõpingute individuaalplaan ja teise semestri perioodiplaan.  

Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril (laiendatud doktoriõppe seminar on seminar, kus osalevad näiteks kolleegid või kutsutud külalised, et tagasisidestamine toimuks laiemas ringis), teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest: 

  1. doktoritöö laiendatud kavand, mis sisaldab mh ülevaadet juba tehtud tööst; 

  2. teaduspublikatsiooni esmane käsikiri; 

  3. monograafia kavand ja ühe peatüki käsikiri (vähemalt 1/5 töö planeeritud mahust).  

2. aasta doktorandi teadustöö hindamine: 

Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse teise õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest: 

  1. doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on ajakirja või kogumikku esitatud, ja teise publikatsiooni esitamisküps käsikiri; 

  2. vähemalt 1/3 monograafiast ja täpsustatud, muu hulgas detailsema ülesehitusega monograafia kavand. 

3. aasta doktorandi teadustöö hindamine: 

Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse kolmanda õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest: 

  1. kaks teemakohast doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruvat teaduspublikatsiooni, millest vähemalt üks on avaldamiseks vastu võetud ja teine ajakirja või kogumikku esitatud; 

  2. kolm teemakohast doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruvat teaduspublikatsiooni, mis on avaldamiseks ajakirjadele või kogumikele esitatud; 

  3. vähemalt 3/4 monograafiast ja üks teemakohane doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on avaldamiseks esitatud; 

  4. vähemalt 2/3 monograafiast ja üks teemakohane doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on avaldamiseks vastu võetud. 

4. aasta doktorandi teadustöö hindamine: 

Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse neljanda õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud kaitsmiseks esitatav doktoritöö käsikiri. 

Atesteerimiskomisjon teeb doktoriõppes õppija esitatud materjalide ja atesteerimiskoosoleku tulemuste põhjal atesteerimisotsuse. Otsus tehakse õppeinfosüsteemis teatavaks nelja tööpäeva jooksul atesteerimiskoosoleku toimumisest. Atesteerimiskomisjon annab doktoriõppes õppijale individuaalplaani täitmise ja parandamise soovitusi ning vajadusel algatab esitatud materjalide ja kujundatud hinnangu põhjal tegevuse doktoriõppes õppija edasijõudmise parandamiseks. 

Atesteerimiskomisjoni otsused alates 2022/2023. õppeaastast avatud doktoriõppe programmide alusel doktoriõppes õppijate kohta

Atesteerimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest ja põhjendab seda: 

  • atesteerida doktoriõppes õppija positiivselt; 
  • määrata töötulemuste parandamiseks kuni kolmekuuline täiendav tähtaeg, mida on doktorandil õigus saada ühel korral õpingute jooksul ning mis ei pikenda nominaalset õppeaega. Doktorant on kohustatud teatama täiendava tähtajaga nõustumisest seitsme päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest; 
  • atesteerida doktoriõppes õppija negatiivselt. Sellele järgneb doktoriõppest eksmatrikuleerimine; 
  • jätta doktoriõppes õppija atesteerimata, kui ta ei ole esitanud atesteerimiskomisjonile nimetatud tähtpäevaks nõutud dokumente või puudub atesteerimiskoosolekult komisjoni loata. 

Atesteerimiskomisjoni otsused enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate kohta

Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate teadustöös edasijõudmist hinnatakse ainepunktides. 

Atesteerimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest: 

  • atesteerida doktorant positiivselt, kui ta on täitnud vähemalt osakoormusega õppe nõuded või on esitanud doktoritöö kaitsmiseks; 
  • atesteerida doktorant esimese semestri järel positiivselt, kui ta on täitnud vähemalt 50% esimese semestri perioodiplaanist; 
  • atesteerida doktorant negatiivselt, kui ta ei ole täitnud osakoormusega õppe nõudeid või kui tema õppe- ja teadustöö maht atesteerimisperioodil vastab vähem kui 50%-le perioodiplaanist; 
  • jätta doktoriõppes õppija atesteerimata, kui ta ei ole esitanud atesteerimiskomisjonile nimetatud tähtpäevaks nõutud dokumente või puudub atesteerimiskoosolekult komisjoni loata; 
  • atesteerida ekstern positiivselt, kui ta on täitnud perioodiplaani vähemalt 50% ulatuses või esitanud doktoritöö kaitsmiseks; 
  • atesteerida ekstern negatiivselt, kui ta pole täitnud vähemalt 50% perioodiplaanist. 

Doktoranditoetuse saamiseks peab doktorant olema positiivselt atesteeritud (õppekava täitmine vähemalt 75%). Vt täpsemaid nõudeid siit

Doktorandi tulemusstipendium määratakse atesteerimiskomisjoni ettepanekul doktorandile, kes on täitnud atesteerimise tulemusena õppekava kumuleeruvalt 100% (õppekava täitmine kõigi õppeaastate kohta kokku). Vt täpsemaid nõudeid siit

Katuspeatüki koostamise juhis

Kui kirjutad oma doktoritööd teaduspublikatsioonide kogumina, peab see üldjuhul koosnema vähemalt kolmest teadusartiklist ja katuspeatükist. Katuspeatükile esitatavad nõuded on kirjas doktoriõppe eeskirja punktides 118 ja 121.6, kuid oleme valdkonnas kokku pannud ka omapoolsed juhised selle peatüki kirjutamiseks.

Katuspeatükk ei ole pelgalt kokkuvõte artiklites välja toodust, vaid raamistab kogu töö ja sünteesib artiklite pinnalt uue tervikteadmise. See peaks lähtuma alljärgnevast ülesehitusest ja sisaldama viidatud komponente. Laiapõhjalisemast sissejuhatusest liigutakse kitsama uurimisülesande püstituse juurde, millele järgnevad teooria, metodoloogia ja tulemused. Diskussiooni/kokkuvõtte osa on taaskord laiapõhjalisem, kommenteerides doktoritöö tulemuste tähtsust teaduse arengu seisukohast ning pakkudes autori edasivaadet antud teemal.

Image
Katuspeatüki koostamise juhis