Nüüdisaegse teadusliku psühhiaatria rajaja elutööd tunnustatakse konverentsiga

Veebruaris 2016 möödub 160 aastat nüüdisaegse teadusliku psühhiaatria rajaja Emil Kraepelini sünnist. 2016 möödub ka 130 aastat, mil 30-aastane Kraepelin valiti Tartu ülikooli psühhiaatria professoriks ning ta alustas teadusliku psühholoogia kui teadusharu rajamist. Seitsmel korral Nobeli auhinnale esitatud Kraepelini panust teadussuuna arendamisel tunnustatakse 19. veebruaril TÜ-s konverentsiga.

Rahvusvaheline konverents "Emil Kraepelin 160/130“ toimub reedel, 19. veebruaril 2016 Tartu ülikooli aulas. Konverentsi peaesineja on Berliini Humboldti ülikooli professor Erik J. Engstom loenguga „Emil Kraepelin's Inaugural Lecture: Contexts and Legacies“.

TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik ütles, et Kraepelin on väheseid teadlasi, kelle mõju ja tähtsus on püsinud tänapäevani: „Teaduse andmebaasid näitavad, et igal aastal viidatakse Kraepelini töödele mitusada korda“.

Allik kirjeldas, et Tartus olles luges Kraepelin psühhiaatri kõrval ka eksperimentaalpsühholoogia kursust ja tema juhendamisel kaitsti kuus doktoritööd eksperimentaalpsühholoogias. „Seega võib julgelt öelda, et Kraepelin on mitte ainult tänapäeva psühhiaatria, vaid ka eksperimentaalpsühholoogia üks rajaja nii maailmas kui ka Eestis.“

Kraepelin pidas enda suurimaks teeneks tööväsimuse kulgu kirjeldava kõvera kindlaksmääramist, mis vääris tema meelest Nobeli preemiat. Kolleegid esitasid Kraepelini seitsmel korral Nobeli preemia kandidaadiks, kuid kahjuks jäi tal see tunnustus saamata.

Kraeplen elu ja teadustööd tunnustavad konverentsil „Emil Kraepelin 160/130“ ettekannetega Frank Grüner ja Maike Rotzolli Heidelbergi ülikoolist, Nils Hansson Kölni ülikoolist ning Ken Kalling, Erki Tammiksaar ja Jüri Allik Tartu ülikoolist.

Tutvu programmiga ning loe Emil Kraepelini Tartu perioodi kohta lähemalt Tartu ülikooli kliinikumi veebist.

Lisainfo: Jüri Allik, TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor, tel 518 4277, e-post jyri.allik@ut.ee